Tähtis teada ⟩ Keskpäevane kiirülevaade olulisematest kriisiuudistest

Inimeste ootus on küll piirangute leevendamine, kuid kiirustamise hind võib olla väga karm ning seetõttu jäävad mingid piirangud kehtima ka siis, kui eriolukord ükskord lõpeb. Foto: Remo Tõnismäe

Postimees annab kiirülevaate eriolukorra ja koroonakriisiga seotud olulisematest uudistest ja arengutest 23. aprilli keskpäeval. 

1592 ametlikult nakatunut

Ööpäevaga lisandus Eestis juurde 33 koroonadiagnoosi saanud inimest. Tänaseks on Eestis tehtud 45 181 esmast testi, millest 1592 ehk 3,6 protsenti on positiivsed. Uue koroonaviiruse tõttu vajab haiglaravi 109 inimest, kellest seitse on juhitaval hingamisel. Haiglatest on välja kirjutatud 192 inimest. Ööpäeva jooksul registreeriti ka üks surm – tänaseks on Eestis koroonaviiruse tõttu elu kaotanud 45 inimest.

Terviseamet võttis vaatluse alla Saaremaa nakatumisjuhtumid ja leidis, et kurikuulsal võrkpallimängul oli viirusekoldeks kohtumise tribüün ja et piisknakkusena levivale viirusele anti hoogu juurde fännipasunate abiga - see langes aerosoolina tribüünil olevatele inimestele. 

Et saada täit ülevaadet koroonaviiruse leviku kohta Eestis, alustavad Tartu Ülikooli teadlased täna kuni kolm kuud kestvat uuringut, mille käigus küsitletakse ja kutsutakse koroonaviiruse suhtes testima vähemalt 16 000 eestimaalast juhuvalimi alusel. Kopsuarst Pille Mukk aga õpetab lihtsa viisi, kuidas hinnata kodus Covid-19 tõsidust ja abivajadust.

Avada või mitte avada?

Statistikale ja numbritele on põhjalikult otsa vaadanud andmeanalüütik Indrek Saul, kes tuleb välja oma alternatiivse vaatega: Eestit võiks hakata lukust lahti keerama. Sauli sõnul räägivad arvud selget keelt ja tema hinnangul on kriisi tipust kaks nädalat möödas. Peaminister Jüri Ratase sõnul aga sõltub piiride avamine suuresti meie lähiriikide olukorrast.

«Soovime küll naasta tavaelu juurde, kuid kiirustamise hind võib olla ääretult karm,» rõhutas Ratas äsja valitsuse pressikonverentsil. Tema sõnul pikeneb eriolukorra kehtivus minimaalselt kahe nädala võrra ja täpsema otsuse teeb komisjon veel sel nädalal.

Eile tegi erikomisjon avalikuks ka Eesti kriisist väljumisstrateegia, mille eesmärk on panna paika piirangute leevendamine ja järgmiste sammude põhimõtted. Strateegia on avatud aruteludele, enne kui valitsus selle järgmisel nädalal kinnitab. 

Järk-järgult hakkavad ka ettevõtted naasma kriisieelsesse ellu. Tuleval nädalal taastab töö Estonia kaevandus, mis sulges koroonaviiruse leviku tõkestamiseks uksed aprilli alguses. Plaanilise ravitöö etapilisest taastamisest teatas ka Tartu Ülikooli kliinikum. 

Elu pärast kriisi

Kuidas muutuvad meie töösuhted pärast kriisi, sellest rääkis Postimehe otsesaates ametiühingujuht Peep Peterson. Vaatamata kadunud käibele tuleb kaubandusettevõtetel ikkagi jätkata rendimaksete tasumist, mis on suur rahaline kulu. Seepärast pakkus rahandusminister Martin Helme välja, et riik aitaks kauplustel osaliselt rendimakseid tasuda.

Saabuva suve ja puhkuseplaanidega seoses on hakanud tekkima õigustatud küsimused selle kohta, mida teha juba ostetud pakettreisiga või mida üldse silmas pidada oma suvereisi planeerides. Tarbijakaitse selgitab.

Kui seni on lennufirmad võistelnud selles, kui palju inimesi saab mahutada lennukisse, eelkõige turistiklassi, siis üks, mis kindlasti tulevikus muutub, on just lendamine. Lennukisisustust valmistav Itaalia firma Aviointeriors soovitab koroonajärgseks lahenduseks lennuki istmetele kaitsekupleid ja veel ühe lahendusena yin ja yang istmeid. 

Süüdlase otsimine

Hongkongi teadlased leiavad, et Hiinas võis nakatuda arvatust neli korda rohkem inimesi, sest paljusid varasemaid nakatumisi ei loetud koroonajuhtumiteks. Teadlaste hinnangul võis Hiinas esimese viiruselaine järel nakatuda 232 000 inimest ehk riigi ametliku statistikaga võrreldes neli korda rohkem.

See teadmine annab hoogu niigi tundlikule teemale, kus maailm heidab Hiinale ette mahasalgamist ja arvudega manipuleerimist, mis ei võimaldanud teistel riikidel olukorrale piisava tõsidusega reageerida. Juba varem on Prantsusmaa, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide liidrid teinud etteheiteid, et Peking pole olnud avameelne. Sakslaste kõmuleht Bild lõi lihtsalt kahjud kokku ja teatas, et Hiina võlgneb Saksamaale SKT põhjal 149 miljardit eurot viirusekahju. 

Nüüd tuli hagiga välja ka USA Missouri osariik, kes kaebas Hiina kommunistlikud juhid koroonaviiruse tõttu kohtusse, nõudes neilt kahjutasu väidetava sihiliku pettuse ja viiruse leviku ebapiisava tõkestamise eest. Kõigile neile süüdistustele on Peking reageerinud pahameelepuhanguga. 

Aeg maha

Elamusettevõtja ja suurärimees Indrek Kasela leiab, et sellest pandeemiast võiks teha vähemalt ühe suure filosoofilise järelduse: me olime juba muutunud arututeks amokki jooksvateks infosõltlasteks. «Hipsterismgi on lihtsalt hüpertarbimise üks väljendusvorm. Kui näis, et elu ilma karulaugu ja käsitööõlleta oli mõttetu, siis ju meil oli ikka midagi viga,» räägib Kasela suures intervjuus Postimehele.

Filmilik lugu, mis oleks nagu pärit filmist «Terminal», hargneb Frankfurdi lennujaamas, kus Saksamaale õppima pääseda lootnud Vene tudeng otsustas reisipiirangutest hoolimata võtta ette teekonna Frankfurti, kuid riiki teda ei lastud. Ja nüüd on 23-aastane Mihhail Novosjelov juba varsti nädal aega elanud Euroopa ühe suurima lennujaama transiiditsoonis nagu Tom Hanks 2000. aastate alguse menufilmis «Terminal».

Kel aga võimalust ja huvi, saab ööl vastu 29. aprilli uurida (soovitavalt teleskoobiga) Maast mööduvat kosmosekeha, mis teadlaste sõnul on kosmoses nähtav kui aeglaselt liikuv täht. Kõige lähemale jõuab asteroid Maale 29. aprillil Eesti aja järgi kell 12.56 päeval. Asteroidi vaatlusest teeb tasuta otseülekande ka Roomas asuv virtuaalse teleskoobi projekt.

Ole kursis päeva kõige olulisemate uudistega ja telli endale Postimehe uudiskiri, mis koondab igal hommikul paberlehe lood – uudised, reportaažid, analüüsid ja sisukad arvamused.

Kõigile küsimustele eriolukorra ja koroonaviirusega seonduva kohta leiate vastused Postimehe suurest ülevaatest.