T, 16.08.2022
VIDEO JA GRAAFIK ⟩ Teadusnõukogu liikmed andsid ülevaate koroonaviiruse leviku prognoosidest
Oluliselt täiendatud
TÜ meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar Foto: Margus Ansu
Teadusnõukogu liikmed andsid ülevaate koroonaviiruse leviku prognoosidest
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3

Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil andsid koroonaviiruse leviku prognoosidest ülevaate valitsust koroonakriisi asjus nõustavad teadusnõukogu liikmed professor Krista Fischer ja professor Irja Lutsar. ​

Professor Irja Lutsari sõnul oli veel nädal aega tagasi tuvastatud koroonaviirusesse nakatunute trendijoon kergelt tõusev. Nüüd on see pööranud allapoole ning uute nakatunute arv on stabiliseerunud. «Võime Eesti kohta esimest korda öelda, et nakatunute arv on langustrendis,» sõnas Lutsar.

Eesti on üks maailma enim testiv riike ning hetkeseisuga on positiivseid teste alla nelja protsendi kõikidest testidest. Kui Eestis on tehtud proovidest 3,9 protsenti positiivsed, siis Itaalias on selleks arvuks 12,9. «Näitajad näitavad, et meil on üldine nakatumine madal. Aga need on väga esialgsed andmed,» nentis Lutsar. Enim on nakatunuid Harjumaal ja Saaremaal. 

Haiglad peavad vastu

Lutsari sõnul kehtestas Eesti karantiini, et meie meditsiinisüsteem saaks hakkama. Meditsiinisüsteemi valmisolek on 300 haigeks ühel päeval. Seni on suurim näitaja olnud ühe päeva kohta 157 ning praegu on see arv langustrendis. Intensiivravikohtade võimekus on 75 haiget päevas. 

Teadusnõukogu toetab piirangute ettevaatlikku leevendamist. Kui aga peaks tulema uus puhang või peaks juhtuma nii, nagu juhtus Tartus Raatuse ühiselamus, tuleks Lutsari sõnul lähtuda põhimõttest «üks suurus ei sobi kõigile.» See tähendab, nagu tehti ka Tartus, et lahendatakse ühte probleemi: pandi nakatunud, kontaktsed ühele korrusele, ühiselamu pandi karantiini, kuid kogu ülejäänud linnas jätkus elu vastavalt eriolukorras kehtestatud piirangutele. 

Teadusnõukogu soovitus valitsusele oli, et esmalt taastatakse elutähtsad tegevused, nagu näiteks plaaniline ravi. Peod ja massiüritused oleks aga viimased, millele piiranguid leevendatakse. Meditsiinisüsteem peab aga valmisoleku koroonaviirusest tingitud haigusjuhtudega tegelemiseks ka eriolukorra lõppedes säilitama. Jätkuvalt on oluline inimeste testimine, koroonapositiivsete kontaktide väljaselgitamine ning kiire reageerimine, et olukorda mitte käest lasta. 

 

Ka Krista Fischer sõnas, et nakatumiste näitaja on langustrendis ning üle 100 tuvastatud nakatunu päevas pole kriisi mõistes ammu olnud. Aprilli hetkeseisu põhjal on arvuliselt enim tuvastatud nakatunuid Harjumaal (keskmiselt 13 päevas), sellele järgneb Saaremaa (keskmiselt 10 tuvastatud nakatunut päevas). Kõige madalam on näitaja Lääne-, Valga- ja Põlvamaal. 

Üks oluline näitaja haiguse levimuse kohta on aktiivsete haigete arv viimase kahe nädala jooksul. See näitaja on suurim Saaremaal: kaks inimest tuhande elaniku kohta. Mujal on selleks näitajaks alla 0,5. Tõenäoliselt on osad nakatunud siiski jäänud testimata, kuid Fischeri sõnul ei erine see praegustest näitajatest rohkem kui kahekordselt. 

Ehkki tuvastatud nakatunute arv on langustrendis, on murekohaks Harjumaa alla 50-aastased inimesed, kes haigusesse nakatuvad. 

Nakatumiskordaja on hetkel Eestis 0,7-0,75 ehk mitut inimest keskmiselt nakatab edasi üks koroonahaige inimene. Fischer näitlikustas, et kümnest seitse nakatavad ühte inimest, kuid kolm ei nakata kedagi edasi. Tõsi, siin on erinevusi nii piirkonniti kui rahvastikurühmades. «Kui see nii jätkuks, oleks väga hea. Võib-olla mõne nädala pärast näeksime väga üksikuid nakatunuid,» sõnas Fischer. Kuid see oleneb kõik, kui palju inimesed koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud reeglitest kinni peavad. 

Piirangutest väsinud 

Prognoosimudeli järgi peaks mai alguseks jääma koroonaviiruse tõttu haiglaravi vajavate inimeste hulk 40 ja 80 vahele. Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi asedirektori Mario Kadastiku sõnul on lähtutud prognoosist, et päevas tuleb kümnekonna kandis uusi nakatunuid juurde. Mai alguses peaks jõudma epideemiaga lõpusirgele eeldusel, et nakatumiskordajad püsivad lõpuni nii. Samas on inimesed piirangutest üha enam väsinud ning vähemasti viimase nädala jooksul on liikumist rohkem. 

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsleri Maris Jesse sõnul julges ministeerium ja terviseamet tänu teadlaste prognoosidele anda omapoolseid hinnanguid piirangute leevendamise osas. Terviseamet jätkab tööd, et kõikides piirkondades uute nakatunutega kiirelt kontakteerida, tuvastada nende lähikontaktsed, anda neile tervisesoovitusi.

Jesse sõnul on enamikes Eesti piirkondades uued nakatusjuhud olnud kas siis varasematest kontaktidest lähedastega, näiteks perega, halvaks üllatuseks oli Tartu Raatuse tänava ühiselamu juhtum. Jesse kinnitusel töötab Terviseamet selle nimel, et nakatumiskolded võimalikult kontrolli all hoida ning et samal ajal saaks kriisiolukorrast piiranguid järk-järgult leevendades väljuma hakata. 

Irja Lutsari sõnul on oluline vaadata trende, mis ajas muutuvad. Nii ei saa välja tuua kindlaid konkreetseid numbreid. Ühtlasi ei saa eeskuju võtta üheski riigist, kuna keegi pole puhangust välja läinud. Ühtlasi peab olema võimekus olukorda tagasi pöörata. «Me ei saa teha niisugust plaani valmis, panna kuupäevad paika aasta lõpuni, mis juhtuma hakkab. Me tõesti lihtsalt ei tea,» nentis Lutsar. 

Kaitsemask.
Kaitsemask. Foto: Mihkel Maripuu

Maskid sotsiaalseks normiks 

Juba kriisi algusest on olnud ebakõla valitsuse, terviseameti ja teadlaste vahel: kas inimesed peaks kandma maske või mitte. «Kas me ei peaks ühiselt nõudma, et inimesed kannavad maski? Et ei ajaks inimesi segadusse?» uuris riigikogu liige Marika Tuus-Laul. 

Lutsar nõustus, et segadus on suur. Tema ettepanek on teha maskid sotsiaalseks normiks suletud ruumides, kuid mitte õues ja näiteks metsarajal. «Aga ma ei ole karistuste ja trahvide inimene,» viitas ta võimalikule kohustusele maske kanda. Lutsari sõnul pole ei maski kandmise pooldajatel ega vastastel kummalgi väga tugevaid argumente. 

Mario Kadastiku sõnul on maskidel mõju nakatumiskordajale, mis sõltub nii viirusest endast, inimeste kontaktide arvust, aga ka sellest, kui suure doosi viirust inimese saab. «Mida mask mõjutab, on viirusdoos,» sõnas Kadastik. Ühtlasi ei pruugita ka maskis inimesele lähedale tulla näiteks poes. Nii oleks kõige lihtsam meetod nakatumiskordaja võimalikult madalal hoidmiseks kanda maski. 

Lutsari sõnul ei pea küll ükski tavaline mask viirust kinni, kuid väikesi pritsmeid, mis erituvad näiteks rääkimisel ja kannavad viirust edasi, peab mask küll kinni. 

Maris Jesse sõnul võib aga ekslikult hakata levima arvamus, et maski kandes saab koroonaviiruse kontrolli alla. «Veel tugevamalt peaks tegelema sellega, et haigena ei minda tööle kontserdile, sõbra juurde külla,» sõnas Jesse, lisades, et üha enam tuleks omaks võtta kultuur, et haigena tööle, välja minek on taunitav, mitte ei näita, et tegu on kangelasega. Maski või nina ja suu katmist võiks kasutada aga näiteks ühistranspordis ja rahvarohkes kinnises ruumis. 

Valmistudes uueks puhanguks 

Kuidas aga sügiseks valmis olla, kui peaks tulema näiteks haiguspuhangu teine laine? Maris Jesse sõnul tuleks senisest paremini kaitsta haavatavaid sihtrühmi: vanemaid inimesi ja hooldekodudes olijaid. Nii tegeletakse ministeeriumis praktiliste nakkuskontrolli koolituste ettevalmistusega. Teiseks murekohaks on tervishoiutöötajate vähene ressurss. Lisaks on vaja sügiseks varuda isikukaitsevahendite piisav varu. 

Lutsari sõnul poleks mõistlik kõigi inimeste testimine, vaid keskenduma peaks konkreetsele sihtrühmale. «Ma ei kujuta ette, et terve Eesti väga regulaarne testimine meile midagi annaks. Testimine ei ole Vanajumala asetäitja siin maa peal,» sõnas Lutsar. 

Lutsari sõnul on paraku väga vähe uuringuid mis näitaks, et koroonaviirust põdenud inimestel tekib immunsus. Küll aga tekivad rasketel haigetel antikehad. Kodus ja kergemate sümptomitega haiguse põdejatel tekivad antikehad aeglasemalt ning see võtab rohkem aega. «Antikehad tekivad. Kas see tähendab immunsust, kui kaua see kestab – seda ei ole praegu teada,» sõnas Lutsar. 

Täispikka arutelu vaata videost!

Märksõnad
Tagasi üles