Tähtis teada ⟩ Keskpäevane kiirülevaade olulisematest kriisiuudistest

Politsei on suurendanud koroonaviiruse tõttu tänavapatrullide arvu, appi on võetud ka teiste asutuste töötajad-vabatahtlikud. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Postimees annab kiirülevaate eriolukorra ja koroonakriisiga seotud olulisematest uudistest ja arengutest 24. aprilli keskpäeval. 

1592 ametlikult nakatunut

Viimase ööpäeva jooksul anti Eestis 16 positiivset koroonaproovi ning viiruse tõttu suri üks inimene. Tänaseks on tehtud 46 281 esmast testi, millest 1605 ehk 3,5 protsenti on osutunud positiivseks. Haiglaravi vajab 103 inimest, kellest kuus on juhitaval hingamisel. Kokku on Eestis koroonaviirusega surnud 46 inimest.

Need numbrid tähendavad, et me liigume õiges suunas, kuid me peame olema valmis selleks, et püsime veel 2–3 nädalat kodus – siis on meil tunduvalt rohkem vabadust mai lõpus, rõhutas terviseameti kriisistaabi hädaolukorra meditsiinijuht dr Arkadi Popov.

Koroonaviiruse läbi põdenud Võrumaa mees Heiki räägib oma kogemusest. Kuigi tal sai karantiin ammu läbi ning ta oli selles isegi kauem kui kästi, siis tunnetab ta siiani kaasinimeste kartust, et ta võib olla nakkusohtlik. Tema tõdeb, et kui me tahame piiranguid lõdvendama hakata, siis peaksid inimesed esimese asjana just nendest hirmudest üle saama.

Kriisist väljumise kava kriitika

Valitsus otsustas eile eriolukorra ajal hüvitada haiguslehtede esimesed kolm haiguspäeva, mis tavaolukorras hüvitamisele ei kuulu. 

Vigade hirmus on valitsus võtnud üliettevaatliku kursi avanemisele, leiab Postimees täna oma juhtkirjas. Epideemia praegust seisu ja eriolukorra jooksul kogutud kogemusi arvestades oleks Eesti ühiskond suuteline ka julgemalt avanema. 

Postimehega rääkinud akadeemikud aga leiavad, et sel nädalal avalikuks tehtud kriisist väljumise strateegiline kava on lihtsalt platseeboefekt – asendustegevus, mis ei lahenda halvimat võimalikku stsenaariumit. Teaduste Akadeemia liikmete hinnang eriolukorra kulgemisele ei ole samuti just roosiline: kuigi väljumisstrateegiat oleks hädasti vaja, on sellest ilma ülevaatlike andmeteta vähe kasu. Vaja on andmeid, andmeid ja veel kord andmeid! Hetkel ei paista tulemas olulist murdepunkti, samas on ka selgusetu, kus maal me pandeemiaga oleme.

Kriitikale saab võimaluse vastata ja plaanide kohta lähemalt selgitusi anda väljumisstrateegia peaarhitekt, riigikantselei strateegiadirektor Henry Kattago juba õige pea, täna kell 15.15 algavas Postimehe otsestuudios. 

Kuidas viirus käitub

Kuigi SARS-1 kadus ära – miks ja kuidas, seda keegi öelda ei oska -, siis ollakse praegu kindlad, et uus koroonaviirus enam ära ei kao, sest see on liiga laialt üle maailma levinud. Nii et meil tuleb õppida selle viirusega koos elama. Mis juhtub, kui koroonaviirus ära süüa ja kas selle saab ka kingatalla all tuppa tuua, seda selgitab lähemalt Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar.  

Miks Covid-19 üht laastab ja teist mitte? Ida-Tallinna keskhaigla neuroloogiakeskuse juhataja ja Tallinna Ülikooli külalisprofessor dr Toomas Toomsoo ütleb, et koroonaviiruse laastamistööl organismis on põhiroll ensüümil ACE-2, mis teisest küljest ka tervist hoiab ja mille tase oleneb vanusest, eluviisist ja haigustest. Aga ka meie soost ja sünnikohast.

Üks hiljutine USA teadlaste uuring leidis, et ultraviolettkiirgusel on uue kroonaviiruse patogeenile võimas mõju, mis annab lootust, et selle levik võib suvel raugeda. Ka prof. Lutsar kinnitab, et välisõhus ei meeldi koroonaviirusele kõrge ega madal temperatuur ega päike, mis piisad ja seega viiruse kuivatab. Koroonaviirus on tundlik kuivamisele, madalale ja väga kõrgele temperatuurile. Kui piisk ära kuivab, hävineb ka viirus.

Eriolukorra väljakutsed

Üksikud riigid on suutnud ära hoida koroonaviiruse kiire leviku, tervishoiusüsteemi ülekoormamise ja surnukuuride kiire täitumise. Kuigi need riigid asuvad üksteisest kohati tuhandete kilomeetrite kaugusel, ühendab neist mitmeid fakt, et võitlust kriisiga juhib naine.

Restoranidel pole kriisi puhuks mitte mingisuguseid puhvreid –​ kogu raha seisab kinnisvaras, mööblis, köögitehnikas, nugades ja kahvlites, tunnistab restoranideketi OKO Restoranid omanik ja juht Tõnis Siigur räägib, kuidas kriis on nende elu tundmatuseni muutnud – kokad saevad ja teenindajad värvivad.

Seda, et kaasaga pikalt ninapidi koos olemine ei pruugi abielule head teha, täheldati juba koroonaviiruse algkoldes Hiinas, kus pärast karantiini lõdvendamist märtsis kasvas lahutuste hulk mitmel pool märkimisväärselt. Võrreldes aastatagusega kasvas Soome pealinnas lahutada soovijate arv aprilli alguses kolmandiku võrra.

Et lõpetada ülevaade positiivsemal noodil, siis tänane kõige stressivabam lugu tuleb ühest Pärnu korteri terraariumist, kus arenevad romantilised suhted iguaanipaari vahel. Viieaastane Ruudi ja niisama vana Soomest narkomaani käest väärkohtlemisest päästetud Bali mõnulevad silmad vidukil soojalambi ja auruti all teineteise kaisus ja tunnevad elust rõõmu.

Mida oodata homsest Postimehest?

Tuntud perearst Karmen Joller selgitab Arterile antud pikas intervjuus, mis ikkagi ajendab teda koroonakriisi päevil nii aktiivselt avalikult sõna võtma. Satiiriportaali lugejakiri.ee salapärane looja Mart Siilivask aga nendib, et varem sai varjatumalt loll olla, kuid nüüd on see kõigile näha. Postimehe nädalalõpu väljaandes saavad sõna veel bioloog Juhan Javoiš, kirjanik Jelena Skulskaja, humorist Mart Juur ja veel paljud teised.

Püsime kodus ja loeme Postimeest!

Ole kursis päeva kõige olulisemate uudistega ja telli endale Postimehe uudiskiri, mis koondab igal hommikul paberlehe lood – uudised, reportaažid, analüüsid ja sisukad arvamused.

Kõigile küsimustele eriolukorra ja koroonaviirusega seonduva kohta leiate vastused Postimehe suurest ülevaatest.