Uuring ⟩ Kodus püsivate inimeste hulk on vähenenud

Inimesed päikeseloojangu ajal Pirita tee ääres. Foto: Sander Ilvest

Turu-uuringute värskest küsitlusest selgub, et Eesti elanikest 81 protsenti on nõus kandma rahvarohketes avalikes kohtades kaitsemaski. Lisaks tuleb välja, et kodus püsivate inimeste hulk on vähenenud. 

Turu-uuringute ASi sotsioloog Tõnis Stamberg ütles, et maski kandmise olulisus nii enda kui teiste inimese tervise kaitsmise huvides on Eesti inimeste teadvusse jõudnud ja enamik inimesi võtavad selle kandmist juba loomuliku nähtusena.

Seda näitavad ka tulemused. Nimelt peamise kaitsemaski põhjusena toovad vastajad välja enda kaitsmist nakatumise eest, mida siis leiavad 57 protsenti inimestest. Teiste nakatamise vältimiseks kaitsemaski kandmist peavad vajalikuks 48 protsenti inimestest ning 29 protsenti peavad seda üheks optimaalseks võimaluseks, kuidas hoida lahti kaubanduskeskused ja toitlustusasutused. 

Kõigest 15 protsenti elanikest ei ole mitte mingisugusel juhul nõus kandma rahvarohkes avalikus kohas kaitsemaski. Neli protsenti elanikest ei oska selles küsimuses ühtegi seisukohta võtta. 

Toetus kehtivatele meetmetele püsib jätkuvalt kõrge: igati asjakohaseks peab neid 60 protsenti elanikest, toetus meetmete leevendamisele on aga kasvanud üle Eesti ning seda soovib 23 protsenti (kasv +12%), 15 protsenti peab endiselt vajalikuks meetmete karmistamist. Kõige kõrgem ootus meetmete leevendamisele on 25–49-vanuste elanike seas.

Kodus püsivate inimeste hulk on vähenenud: 54 protsenti püsib kodus ja väljub vaid erandkorras (langus 8 protsenti), lisaks 6 protsenti püsib karantiinis. Suurenenud on väljas liikuvate elanike osakaal (39 protsenti), enamik väldib seejuures rahvarohkeid kohti ning väljas liikujate seas nimetatakse peamiste põhjustena toidu või ravimite ostmist (74 protsenti), värske õhu hingamist (62 protsenti) ning tööl käimist (42 protsenti).

74 protsenti Eesti elanikest järgib enda sõnul kõiki viiruse leviku pidurdamise juhiseid (langus 5 protsenti) ning 17 protsenti järgib neid. 5 protsenti inimestest ütleb, et järgib vaid mõningaid juhiseid ning vaid 3 protsenti ei tee midagi erilist. 90 protsenti elanikest teadvustab endale, et oma käitumisega saavad nad ära hoida  sõprade või lähedaste tahtmatu nakatamise ning 79 protsenti tunneb muret, et keegi teine võib endale teadmata neid nakatada.

Üle poole elanikest (59 protsenti) tunnetab koroonaviirusega seonduva olukorra mõju enda või pere sissetulekute vähenemisele. Nende seas, kelle sissetulek on vähenenud, vaid 32 protsenti arvab, et nemad ise või nende perekond võivad saada vajadusel tuge kohalikult omavalitsuselt ning pea neljandik (23 protsenti) ei oska sellele küsimusele vastata.

Uuringus küsitleti telefoni ja veebi teel kokku 2059 Eesti elanikku kes olid 15-aastased ja vanemad. Iganädalase uuringu tellija on riigikantselei ning see toimus kuuendat korda.