Graafik: tuvastatud koroonajuhtumite arv kasvab Tallinnas jõudsasti

Kungla tänav. Foto: Eero Vabamaegi/Postimees

Koroonajuhtumite kasvutrend Tallinnas teeb ametnikud ja ministrid murelikuks. 

Terviseameti peadirektor Merike Jürilo ütles intervjuus Postimehele, et praegu lisanduvad uued haigusjuhtumid eelkõige töökollektiivides ning leibkondades. Jürilo rõhutas, et kui Harjumaal on olukord stabiilne, siis Tallinnas on täheldatav kerge kasvutrend, mida nende amet jälgib väga hoolsalt.

«Mõistlik on eristada Harjumaad ja Tallinna. Harjumaal on olukord stabiilne ja juhtumites platoo. Tallinnas on aga kerge kasvutrend,» nentis Jürilo. «Hetkel saame siiski öelda, et pealinna kolded ei ole siiski nii ulatuslikud nagu näiteks Saaremaa NOM festivali juhtum, kust tuli 25 või enam haigestunut. Jah, ühes Tallinna varjupaigas oli suurem kolle, aga üldiselt on tekkinud juhud töökohapõhised.» See tähendab, et kui keegi töötajatest on haigestunud, siis natukese aja pärast nakatub kollektiivis järgmine inimene, siis omakorda nende mõni pereliige jne. «Peamine nakatumine käib täna leibkondade ja töökohtade kaudu,» selgitas Jürilo.

Terviseameti peadirektor kinnitas, et Tallinna arenguid jälgitakse väga tähelepanelikult. «Tallinn on meil fookuses ja jälgime seal toimuvat. Tuleb olla väga tähelepanelik ja see on ka põhjus, miks me oleme rõhutanud kortermajade puhtust. Tallinnas inimesed elavad tihedamalt ning on oluline, kuidas me ka näiteks kauplustes käitume. Tahan tunnustada kaubandusettevõtteid, kes on eraldanud töötajad klientidest vaheseinaga ning jaganud töötajatele kindaid.»

Siseminister Mart Helme hinnangul on Tallinnas tekkinud erinevad viirusekolded murettekitavad ja neid tuleb analüüsida, et saaks teha õigeid otsuseid.

Inimesed liiguvad

Kui teistes Eesti piirkondades on inimesed püüdlikumalt tegutsenud, siis Tallinnas reegleid nõnda aktiivselt ei järgita. Seda näitavad ka statistilised andmed, et on tekkinud mitmeid nakkuskoldeid. Olgugi, et inimesi võib reeglite rikkumise eest trahvida, siis Helme leiab, et see erilist abi ei anna. «Seda tuleb kindlasti analüüsida ja see on murettekitav. Tallinn võib osutuda ka piduriks kõikidele riigis kehtestatavatele leevendustele,» lõpetas Helme intervjuu Postimehele.

Eile avaldatud Turu-uuringute värskest küsitlusest selgub, et kodus püsivate inimeste hulk on vähenenud. 

Kodus püsivate inimeste hulk on vähenenud: 54 protsenti püsib kodus ja väljub vaid erandkorras (langus 8 protsenti), lisaks 6 protsenti püsib karantiinis. Suurenenud on väljas liikuvate elanike osakaal (39 protsenti), enamik väldib seejuures rahvarohkeid kohti ning väljas liikujate seas nimetatakse peamiste põhjustena toidu või ravimite ostmist (74 protsenti), värske õhu hingamist (62 protsenti) ning tööl käimist (42 protsenti).

Kokku 350 patsienti

Igapäevaste uute koroonaviirusega haigestunute numbrite raporteerimisel on sootuks tagaplaanile jäänud tegelikult haigete inimeste arv. Andmeteadlaste koostatud valemi põhjal saab ütelda, et kogu Eesti peale on umbes 350 Covid-19 põdevat patsienti

Tipphetk oli aprilli esimese nädala lõpus, mil kogu Eesti peale oli umbes 750 Covid-19 põdevat inimest.

Kui jagada Eesti mõtteliselt kolmeks osaks – Harjumaa, Saaremaa ja ülejäänud Eesti – siis joonistub haigete arvu dünaamikast välja kinnitus Saaremaa eristaatusele seoses koroonaviiruse levikuga. Alates märtsi lõpust kuni aprilli keskpaigani oli Saaremaal iga päev rohkem haigeid kui Harjumaal või ülejäänud Eestis. Samas on viimastel päevadel püsinud Saaremaa haigete arv alla saja – paari nädalaga on haigestunute arv vähenenud umbes kolm korda.

Mitte nii kõrge tõusu ja nii järsu langusega, aga sama trend kehtib ka ülejäänud Eesti kohta, välja arvatud Harjumaa, kus on haigete arv vähenenud tipphetkega võrreldes umbes veerandi võrra. Viimastel päevadel on trendijoon küll allapoole liikunud, aga võib ütelda, et üsna laugelt. Ja see on ilmselt ka põhjus, miks eriolukorda pikendati ning piirangute leevendamisest räägib valitsus üsna pika hambaga.