Tähtis teada ⟩ Keskpäevane kiirülevaade olulisematest kriisiuudistest

Mupo ja USS Security jälgivad drooniga eriolukorra nõuete täitmist tänavatel. Foto: Remo Tõnismäe

Postimees annab kiirülevaate eriolukorra ja koroonakriisiga seotud olulisematest uudistest ja arengutest 27. aprilli keskpäeval. 

1647 ametlikult nakatunut

Viimane ööpäev tõi Eestis juurde neli uut kinnitatud viiruse kandjat ning ühe inimese koroonasurma. Kokku on Eestis tänaseks tehtud 48 403 esmast testi, millest 1647 ehk 3,4 protsenti on olnud positiivsed. Haiglaravi vajab praegu 95 koroonahaiget, kellest seitse on juhitaval hingamisel. Haiglatest on välja kirjutatud 233 inimest. Kokku on Eestis koroonaviirusega surnud 50 inimest.

Elu viirusega

Kuressaare haiglast koroonaviiruse epideemias saanud justkui karm teispoolsus, kus märtsi lõpuks olid nakatunud kõik osakonna ametlikud töötajad ja hulk patsiente. Need vabatahtlikud, kes Saaremaale appi tõttasid ja esimesest ehmatusest hoolimata sinna jäid, tegutsevad täna tugeva tiimina ja rõõmustavad üheskoos iga väikese edusammu üle. Postimehe videolugu Kuressaare haiglast annab aimu sealsest õhkkonnast ja nendest imelistest inimestest.

Seni veel lukus Saaremaa sai tänasel pressikonverentsil väheke lootust: terviseameti osakonnajuht Ester Öpik ütles, et teadlased on seda meelt, et vaikselt võiks piiranguid leevendada.  

Eesti teadlased usuvad üksmeelselt, et inimene, kes on terveks tunnistatud ning kellel on veres vastavad antikehad, ei nakatu enam ise ega ka levita Covid-19 põhjustavat viirust. Ta võiks paranemise järel elada sisuliselt niisamuti nagu enne haigestumist. Senised näited n-ö tervete taashaigestumisest viitavad aga pigem sellele, et inimene polnud ikkagi terveks saanud.

Immunoloog Pärt Peterson arvab, et põhjus, miks Rootsi pole nii karme meetmeid kasutusele võtnud, võib peituda hoopis selles, et seal elavad ligi pooled inimesed üksinda. Samal ajal elatakse Hiinas, Itaalias ja Hispaanias perekonniti ja põlvkonniti koos, mis võimaldas viirusel aktiivsem olla.

Viimastel päevadel palju kõneainet andnud küsimusele «Mis juhtub, kui süstida koroonaviiruse vastu desinfitseerimisvahendit?» vastab Tartu ülikooli biomeditsiini- ja siirdeosakonna instituudi immunoloogia osakonna nooremteadur Marina Šunina.

Leevendusteks valmis

Eestis kestab eriolukord hetkeseisuga 18. maini. Lätis on eriolukorra praegune lõpptähtaeg 12. mai, kuid kindlasti siis kõiki piiranguid ei tühistata, vaid jälgitakse veel nelja nädala jooksul kõiki kriteeriume. Ühendkuningriigis, kus kehtestati karantiin 23. märtsil, vaadatakse aga eriolukorra meetmed üle 7. mail.

Tšehhis on alates tänasest avatud kuni 2500-ruutmeetrise pindalaga kauplused, loomaaiad, botaanikaaiad, spordikeskused ja autokoolid ning lubatud on kuni kümne inimese kogunemised. Uus-Meremaa peaminister Jacinda Ardern aga kinnitas täna, et riik on saavutanud võitluses koroonaviiruse leviku vastu olulise võidu ning riigis algab järk-järguline väljumine erimeetmetest.

Oodatud uudised tulevad ka Wuhanist, kust uue koroonaviiruse puhang eelmise aasta lõpus alguse sai – seal pääsesid kõik koroonapatsiendid haiglast välja ning eilse seisuga polnud linnas ühtegi uut kohapealset nakatunut.

Samal ajal ei saa veel mingitest leevendustest rääkida Venemaal, kus tõusis viimase ööpäevaga tuvastatud nakatunute arv uue rekordini (6198 inimest). Venemaal on haigestunuid kokku 87 147 ja viiruse tõttu surnud 747 inimest, pandeemia haripunkt arvatakse seal kohale jõudvat kahe-kolme nädala jooksul.  

Elu pärast kriisi

Üha enam kerkivad esile jutud niinimetatud immuunsuspasside kasutuselevõtust. Samas kardab osa eksperte, et immuunsuspassi saada ihkavad inimesed võivad üritada tahtlikult koroonaviirusega nakatuda, et Covid-19 läbi põdeda. See aga tähendaks katastroofi tervishoiusüsteemile. 

Eesti inimestel tuleks seada end valmis selleks, et nende toidulaud, mis seni oli mitmekesine ja rikkalik, lähiajal muutub. Kuigi nüüdseks on olukord toiduainete kodudesse varumisega rahunenud ja lettidel pole millegi puudust näha, ei anna ükski kaupmees tagatist, et samasugune pilt avaneb ka mitme kuu või poole aasta pärast. Mitu Postimehega rääkinud allikat ennustab paljude toidukaupade, näiteks värskete puuviljade ja marjade ning riisi hinna tõusu. Samuti on küsimärk importkaupade kohal. Kuid nälga Eestimaa ei jää – seda lubavad kõik. 

Eriolukorra pikendamine ei anna kindlust Eesti Kontserdile, kes teatas täna, et jätab ära kõik maikuised kontserdid ja lükkab suvised suurfestivalid järgmisesse aastasse.

Ole kursis päeva kõige olulisemate uudistega ja telli endale Postimehe uudiskiri, mis koondab igal hommikul paberlehe lood – uudised, reportaažid, analüüsid ja sisukad arvamused.

Kõigile küsimustele eriolukorra ja koroonaviirusega seonduva kohta leiate vastused Postimehe suurest ülevaatest.