Tähtis teada ⟩ Keskpäevane kiirülevaade olulisematest kriisiuudistest

Kaitseliitlased Saaremaal patrullimas. Tänasest leevenevad ka saartele seatud piirangud. Foto: Erakogu

Postimees annab kiirülevaate eriolukorra ja koroonakriisiga seotud olulisematest uudistest ja arengutest 28. aprilli keskpäeval. 

1660 ametlikult nakatunut

Ööpäevaga lisandus Eestis 13 Covid-19 positiivset testitulemust, kokku on meil nüüd 1660 positiivse koroonadiagnoosi saanud inimest. Haiglaravi vajab 91 inimest, kellest üheksa on juhitaval hingamisel. Haiglatest on välja kirjutatud 240 inimest. Uusi surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandund. Kokku on Eestis koroonaviirusega surnud 50 inimest.

Maailmas on tänahommikuse seisuga kinnitust leidnud 3 003 344 koroonaviirusesse nakatumist ja surnud on 209 388 inimest. Veerand kõigist surmajuhtudest on registreeritud USAs.

Teadlaste sõna

Epideemia on meil Eestis kontrolli all ning taandumas. Mudelprognoos näitab, et hetkel on nakatumisrisk Eestis madal, kuid hurraaga kõiki piiranguid veel maha ei võtaks, leiab keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi vanemteadur Mario Kadastik. Parem on, kui me nädala-kaks veel vastu peame, kuni epideemia on taandunud üksikjuhtudeni. Siis on ka uus puhang lihtsamini kontrollitav, kui see peaks tekkima. Aga peame kaaluma strateegilisi valikuid, mis teed minna tulevikus ja uute puhangute korral. Kadastik räägib ka karjaimmuunsusest, kuid hindab selle tekkimise hinna inimeludele veel liiga kõrgeks. 

Eesti Teaduste Akadeemia liikmete nõukoda leiab, et riigil oleks hädasti vaja kaasata rohkem doktorikraadiga inimesi. Hetkel kipub jääma mulje, et kellelgi ei ole head vaadet sellest, mis on Eesti riigi kõige nõrgemad kohad. Isegi kui nakatumised ära kaovad, võib viiruse läbi põdemise järel jääda inimesi saatma hulk kroonilisi tervisehädasid, nii et tervishoiusüsteemil on vaja selget hinnangut, kuidas nendega edasi minna, leiavad teadlased.

Koroonaviiruse ravis on suuri lootusi pandud ravimile remdesiviir, mis sekkub viiruse geneetilise materjali tootmisse ja takistab viiruse paljunemist. Kuigi laboriuuringud on näidanud remdesiviiri toimet koroonaviiruste suhtes, on andmed ravimi kasutamisest Covid‑19 patsientide ravimisel seni vähesed. Siiski palus Eesti Ravimiamet remdesiviiri tootjalt luba kaasata ka Eesti Covid-19 kliinilistesse uuringutesse – et kas või väljaspool kliinilist uuringut manustada seda ravimit meie patsientidele, kelle puhul muud enam üle ei jää. 

Liikumisvabadus ja toetused

Oleme väljumas kriisi esimesest etapist ja sisenemas teise ehk stabiliseerumisetappi ja seetõttu on riik alustanud ka vaikselt piirangute leevendamisega. Valitsus arutas eilsel kabinetinõupidamisel rahvarikaste ürituste korraldamise võimalikkust kevadsuvisel hooajal ning otsustas, et avalikke üritusi Eestis mais ja juunis ei toimu ning kuni 31. augustini ei toimu Eestis ka suurüritusi.

Mai algusest on meil aga lubatud vabas õhus toimuvad liikumis- ja spordiüritused, samuti vabaõhumuuseumide ja muuseumide õuealal olevate eksponaatide külastamine. Tingimuseks on, et grupis ei tohi olla üle kümne inimese ning kinni tuleb pidada 2+2 reeglist. 

Tänasest leevenevad ka saartele kehtestatud piirangud. Saarte ja mandri vahel liikumiseks hakatakse väljastama täiendavaid erilubasid. Piirangute leevendamine tähendab, et taas võivad avatud olla kauplused, turud ja raamatukogud, sarnaselt mandrile. Justiitsminister Raivo Aeg ütles täna pressikonverentsil, et alates 18. maist kavatsetakse piiranguterežiim saartel täielikult kaotada, kuid need jõustuvad siis, kui viirus näitab vähenemise märke.

Eile kiitis valitsus heaks riigikogu ja teiste partnerite ettepanekutega täiendatud koroonakriisist väljumise strateegia, mis annab üldise raamistiku, et aidata teha valitsusel kriisist väljumiseks vajalikke juhtimisotsuseid. Veel jagas valitsus eilsel istungil ära ligi miljardi euro eest koroonakriisi lisaeelarve toetusi. Põhimõtted, mille alusel toetust taotlema saab hakata. Postimees annab ülevaate sellest, kes ja kui palju toetust saab. 

Reisimise võimalikkusest

Euroopa Liit kaalub võimalust avada ühenduse maade vahel turismikoridore. Välismaailma eest hoitakse ELi piire ilmselt lukus seni, kuni liikumine ühenduse maade vahel on taastatud. Leedu peaminister Saulius Skvernelis ütles täna, et Leedu võib taasalustada lende teistesse riikidesse juba 10.-15. mai paiku.

Ise koroonaviirusest paranenud Briti peaminister Boris Johnson andis selgelt mõista, et hoolimata mitme poliitiku soovist majanduse päästmise nimel piiranguid leevendada, ei kavatse tema ennatlikult tegutseda. Kas piiranguid pikendada, otsustab Briti valitsus järgmise nädala neljapäeval.

Saksamaad aga ehmatas nakatumiste arvu kasv, mis võib olla seotud tõsiasjaga, et riigis alustati eelmisel nädalal varem kehtinud piirangute lõdvendamist, näiteks avati väiksemad poed ja sel nädalal jätkasid tööd mitmed suurettevõtted. Nüüd kardetakse, et isegi ettevaatlik piirangute lõdvendamine tõi Saksamaal kaasa tagasilöögi.

Mis saab restoraniärist?

Kui märtsi keskel kehtestati meil eriolukord, siis kadusid paljude restoranide kliendid päevapealt, nii et see polnud mingi 50- või 80-protsendiline langus, vaid külastatavus kukkus lausa nulli, tunnistas hiljuti Postimehele restoraniärimees Tõnis Siigur. Eriolukord lõpeb küll peagi ära, aga millal klient restorani tagasi tuleb? Millal ja millises mahus turistid Eestis käima hakkavad? Kui kaua võtab aega äriklientide taastumine? Neile küsimustele pole seni vastust restoraniomanik Heili Politanovil, kes prognoosib, et kriis pühib Tallinnast minema pooled toidukohad. 

Need restoranid, kes kriisis ellu jäävad, peavad omakorda mõtlema läbi kõik toitlustamisega seotud turvareeglid. Türgi hotellipidajad näiteks loobuvad epidemioloogilise turvalisuse tagamiseks pärast hotellide taasavamist Rootsi lauaga toitlustamisest. Arvata on, et rikkalikud buffet-hommikusöögid võib unustada mujalgi, näiteks ristluslaevadel. 

Ole kursis päeva kõige olulisemate uudistega ja telli endale Postimehe uudiskiri, mis koondab igal hommikul paberlehe lood – uudised, reportaažid, analüüsid ja sisukad arvamused.

Kõigile küsimustele eriolukorra ja koroonaviirusega seonduva kohta leiate vastused Postimehe suurest ülevaatest.