BLOGI ⟩ Eriolukorra arutelusid saatsid selgitused Rail Balticu väljaehitamise osas

Martin Helme ja Jüri Ratas. Foto: Tairo Lutter

Tänases riigikogu infotunnis vastasid parlamendisaadikute küsimustele peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme ning riigihalduse minister Jaak Aab. Lisaks eriolukorra leevendustele uuriti ministritelt ka Rail Balticu väljaehitamise kohta. 

Peaminister Jüri Ratas kinnitas, et on Rail Balticu suur toetaja. «Seda projekti on vaja Eestile majanduslikult, ehitusperioodis ja peale ehitusperioodi. Seda projekti on Eestile vaja julgeolekualaselt, seda projekti on Eestile vaja, et meie inimesed saaksid liikuma kolme Balti riigi ja Euroopa vahel, aga saaksid liikuma ka Eesti riigi siseselt,» selgitas ta. 

Murekohaks on aga Euroopa Liidu rahastuse tagamine. «Nii kaua, kui pole MFFi, me ei tea Rail Balticu rahastamist,» sõnas Ratas.  

«Kas Eesti riik suudab üksinda ehitada Rail Balticu välja, ka Eesti osa 213 kilomeetrit? Ma arvan, et ei suuda. See tähendab seda, et me peame saama selle projekti MFF-i sisse,» sõnas Ratas. Peaministri kinnitusel on Rail Balticu ehitus jätkuvalt 85:15 oma põhiosas ning selle eest seistakse. 

«Et Rail Baltic teha valmis näiteks 2026. aasta lõpuks on hetkeseisuga sealt circa 1,5–2 miljardit puudu. Selle eest tuleb seista ja võidelda,» lisas peaminister. 

Ratas selgitas, et ta on Rail Balticu osas vestelnud EKRE esimehega ja küsinud, et kas neil on soov muuta koalitsioonilepet, kus on see kirjas, et me seisame Rail Balticu valmimise eest, juhul kui finantseerimine on samadel alustel. «Ta ütles, et neil ei ole soov muuta koalitsioonilepet. Järelikult, Eesti töötab, Eesti valitsus töötab selle nimel, et Rail Balticuga edasi minna,» kinnitas Ratas.

Rahandusminister Martin Helme kinnitas samuti, et EKRE ei soovi koalitsioonilepet avada. «Kõik teavad, et Rail Baltic on meie jaoks projekt, mida me pole toetanud,» lisas ta. Helme sõnul on küsimus, kas Euroopa Liidu kaasrahastuses. 

«Küsimus ei ole 83 või 81 protsendis. Kui teame, et puudujääk on 1,5 miljardit, oleme väga kaugel 85 protsendisest kaasfinantseerimisest.» Ta lisas, et kui kaasfinantseering ei tule Eestile oodatud määras, pole Rail Balticu projekt riigile jõukohane. 

Rail Balticu väljaehitamist puudutavate selgituste ajendiks oli EKRE esimehe Mart Helme nädalavahetusel öeldu, et Rail Balticu raudteeprojekt edasi ei lähe ning suurprojekti aeglane kulg tingitud suuresti nende erakonna vastuseisust.

Infotunnist lähemalt loe blogist!