/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2020/05/02/13081115t1h0f35.jpg)
Postimees annab kiirülevaate eriolukorra ja koroonakriisiga seotud olulisematest uudistest ja arengutest 7. mai keskpäeval.
Tähtis teada ⟩ Keskpäevane kiirülevaade olulisematest kriisiuudistest
1720 ametlikult nakatunut
Eestis on tänaseks koroonaviirus diagnoositud 1720 inimesel. Viimase ööpäeva jooksul analüüsitud 1583 koroonatestist osutus seitse positiivseks. Hommikuse seisuga on koroonaviiruse tõttu haiglaravil 61 inimest, neist neli juhitaval hingamisel. Eelmise ööpäeva jooksul suri viiruse tüsistuste tõttu üks inimene, kokku on koroonaviirus Eestis nõudnud 56 inimese elu.
Kriis ja raha
Eile võttis Eesti riik kriisiabimeetmete rahastamiseks piraka laenu. Oksjonile oli pandud 300 miljoni euro eest võlakirju, kokkuvõttes laekus rahandusministeeriumile nende müügist 375 miljonit eurot, kusjuures 200 miljonit sellest tuli LHV pangalt.
Töötukassa teatas täna, et kavatseb töötuskindlustuse süsteemis teha mitu olulist muudatust, näiteks on plaan maksta kriisi ajal heldemalt ja pikemalt toetusi neile, kes on töötuks jäänud.
Samas saavad paljud inimesed, kelle palga hüvitab kriisi ajal töötukassa, pangalt kodulaenu küsides eitava vastuse, sest see, kui ettevõte töötukassalt hüvitist saab, tähendab, et firma on sattunud raskustesse. See on aga pankadele punane lipuke. Palgatoetust saab Eestis ligi 55 000 inimest – kas kõik nad peavad pangalaenust suu puhtaks pühkima?
Veel ühe tekkinud probleemi toob välja Postimehega rääkinud koolmeister. Eriolukorra distantsõppel on tekkinud koolides õpilaste järeleaitamises ja hindamises suured käärid, rääkis Postimehe otsesaates Tallinna Reaalkooli õppealajuhataja Madis Somelar. Praeguses olukorras sõltub kõik koolidest, õpetajate digipädevusest ja üldisest moraalist, nii et pärast kriisi vajavad ilmselt järeleaitamist mitte enam üksikud õpilased, vaid terved koolid, leiab ta.
Piirangud kaovad
Eriolukorra lõpuni on jäänud kümme päeva ning mitu leevendust on juba ära otsustatud. Täna arutatakse valitsuses kultuuriministeeriumi ettepanekut lubada jalgpallimatše pidada ning ettepanekut leevendada hooldekodude külastamiskeeldu. Valitsus arutab täna ka saartele kehtestatud liikumispiirangute lõpetamist.
/nginx/o/2020/05/06/13088420t1h86ea.jpg)
Tallinna linnal on eriolukorrast väljumiseks kolme-etapiline kava: alustatakse 11. mail õuetegevustelt piirangute mahavõtmisega; 18. mail lisanduvad leevendused vahetult isikutevahelistele teenustele ja tegevustele ning 1. juunist taastab linn eakatele suunatud huvitegevused. Tasub teada sedagi, et Tallinna linnas jätkuvad maikuu lõpuni toetused lasteaialaste vanematele, linnas saavad kõik ühistranspordis tasuta sõita ning kooliõpilastele jagatakse kord nädalas koolitoidu pakke.
Kuidas viirus taandub?
Kui kaugel on Euroopa riigid oma võitluses epideemiaga? Juba eelmisel nädalal alanud koroonaviiruse levikut takistavate piirangute leevendamine näitab, et Euroopas on viiruse leviku esimesele lainele suudetud piir panna. Nakatumine väheneb pea kõikjal, kuid kohati väga erineval kiirusel.
Terviseameti osakonnajuht Martin Kadai arvab, et koroonaviirus võis Eestis ja Euroopas olla juba eelmisel aastal, sest ajal, kui koroonaviirust alles hakati Hiinas põhjalikumalt uurima, reisiti üle maailma veel aktiivselt. Selle kohta, kuidas viirus kulgeb, on erinevad stsenaariumid ning väga suur on tõenäosus, et see haigus ära ei kao.
Maailmas ei muutu pärast kriisi suurt midagi, leiab Eesti Panga endine president Ardo Hansson. Ta prognoosib, et koroonaviiruse kahjud võrreldes eelmiste üleilmsete pandeemiate või hiljutiste katastroofidega on üpris tagasihoidlikud, sest inimeste mälu on lühike, ja nii kaob ka seekordne kriis peagi unustusse.
Ole kursis päeva kõige olulisemate uudistega ja telli endale Postimehe uudiskiri, mis koondab igal hommikul paberlehe lood – uudised, reportaažid, analüüsid ja sisukad arvamused.
Kõigile küsimustele eriolukorra ja koroonaviirusega seonduva kohta leiate vastused Postimehe suurest ülevaatest.