Tähtis teada ⟩ Keskpäevane kiirülevaade olulisematest kriisiuudistest

Rocca al Mare kaubanduskeskus 11. mail. Kaubanduskeskustes on lubatud taasavada kõik kauplused ja teeninduspunktid ning ka restoranid ja toitlustusasutused, sealhulgas toidu kohapeal tarbimiseks. Foto: Mihkel Maripuu

Postimees annab kiirülevaate eriolukorra ja koroonakriisiga seotud olulisematest uudistest ja arengutest 11. mai keskpäeval. 

1741 ametlikult nakatunut

Viimase ööpäeva jooksul osutus positiivseks kaks esmast koroonatesti. Eestis on tänaseks tehtud kokku 63 964 esmast testi, millest on positiivsed olnud 1741 ehk 2,7 protsenti testidest. Hommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi 48 inimest, neist viis juhitaval hingamisel, haiglast on koju saadetud 278 inimest, lõpetatud 287 haigusjuhtumit.

Tänase seisuga on tervenenud 1237 inimest. Neist 751 inimese haigusjuhtum on lõpetatud (60,7 protsenti). 486 inimese puhul (39,3 protsenti) on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil.

Eelmise ööpäeva jooksul suri viiruse tüsistuste tõttu üks inimene, kokku on koroonaviirus Eestis nõudnud 61 inimese elu.

Eesti on esimene riik, kes saab Jaapanilt uuringutes osalemiseks potentsiaalselt koroonaraviks kasutatavat ravimit Avigan, mis on välja töötatud kasutamiseks gripiravimina. Inimuuringuteks mõeldud ravimi väljastas Jaapan rahvusvahelise koostöö raames tasuta, Eestil on kohustus jagada Jaapaniga kliiniliste uuringute tulemusi. Saadetis jõuab Eestisse sel nädalal. 

Mis muutus täna Euroopas?

Tänasest on Eestis lubatud taasavada kõigis kaubanduskeskustes kauplused, teeninduspunktid, restoranid ja toitlustusasutused ning lubatud on ka toidu kohapeal tarbimine. Piiranguna jäävad kehtma 2+2 reegel, siseruumis maski kandmise tungiv soovitus ning toidu kohapealse tarbimise lõpetamine hiljemalt kell 22, et vältida inimeste õhtust kogunemist. Paraku pole kõigil kaubanduskeskustes asuvatel poodidel jaksu end taas avada. Mõni jätabki uksed avamata. 

Mitmes Euroopa riigis hakkasid tänasest kehtima osaliselt leevendatud koroonaviiruse piirangumeetmed. Mõnel pool tähendab see seda, et inimesed võivad pärast pikki nädalaid ilma loata välja minna.

Olukord teistes riikides

Austria. Poed ja ilusalongid on juba avatud. Nõudeid järgivad restoranid võivad tänasest uksed avada.

Belgia. Teatud kangaid ja õmblustarvikuid müüvad poed on juba avatud. Teised poed võivad tänasest uksed lahti teha, kuid seda vaid rangeid hügieeninõudeid järgides.

Hispaania. Avatud on juba toitu kaasa müüvad restoranid, ilusalongid ja mõned muud ettevõtted. Alates 11. maist võivad viirusest vähem mõjutatud piirkondades uksed avada välikohvikud kolmandiku mahutavuse juures, samuti hotellid ja muud majutusasutused. Terved inimesed võivad koguneda väikestes gruppides, lubatud on matustel käimine.

Holland. Uksed avavad lasteaiad, põhikoolid ja ilusalongid. Teatud tingimustel on lubatud tööd jätkata ka kinodel, restoranidel ja kohvikutel. Lubatud on mittekontaktsete spordialade harrastamine välitingimustes.

Itaalia. Pargid, tehased ja ehitusplatsid on juba avatud, samuti baarid ja toitu kaasa müüvad restoranid. Uusi meetmeid ei ole oodata enne 18. maid.

Kreeka. Väiksemad poed ja ettevõtted on juba avatud. Kõik poed avatakse 11. maist, samuti jätkub kontaktõpe keskkooli astmel.

Portugal. Väikepoed, ilusalongid ja autoesindused on juba avatud. Uusi meetmeid ei ole oodata enne 18. maid.

Prantsusmaa. Progresseeruv piirangute kaotamine algab tänasest. Riik on jagatud nakatumiste arvu järgi punasteks ja rohelisteks tsoonideks. Kohvikud ja restoranid jäävad suletuks.

Saksamaa. Poed, mänguväljakud, muuseumid ja kirikud on juba avatud, samuti toimuvad kõrgemate õppeastmete klassid. Bundesliga matšid jätkuvad 15. mail. Hotellid ja restoranid said loa uksed avada 9. maist, kuid lõplik otsus jääb liidumaade langetada.

Šveits. Toidupoed, aianduskeskused ja ilusalongid on juba avatud. Tänasest võivad uksed avada ka koolid ja poed, mis ei müü toitu.

Tšehhi. Väikepoed on juba avatud. Tänasest võivad uksed avada ka kaubanduskeskused ja suuremad poed, samuti välikohvikud, pubid, ilusalongid ja muuseumid. Toimuda võivad ka kuni saja osavõtjaga kultuuri- ja spordisündmused.

Eestil on Läti ja Leeduga kokkulepe, et alates 15. maist on kolme riigi vahel täiesti vaba liikumine. Piirikontrolli Eesti-Läti piiril ei ole, Läti ja Leedu piiril on küll kontroll, kuid piiri saab vabalt ületada, rääkis äsjasel pressikonverentsil välisministeeriumi Euroopa küsimuste asekantsler Märt Volmer. 

Teiste Schengeni viisaruumi riikidega tuleb Eestil kokkulepped saavutada, et seejärel siis hakata samm-sammult piiranguid leevendama. Volmer selgitas, et kolmandate riikidega reisimise taastamiseks on vaja Euroopa Liidu ühist otsust. Praeguse seisuga on Euroopa Liit pikendanud kolmandate riikide kodanike sissesõidukeeldu 15. juunini.

Vaikselt edasi hõõguv kriis

Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli teatel on töötukassalt taotletud hüvitist või palgamaksmist 110 000 inimesele ja määratud on hüvitisi juba pea 83 miljonit eurot. Sotsiaalminister Tanel Kiik märgib, et riik saab kriisiabi pikendada maksimaalselt juulini. Ta rõhutab, et kriis kestab Eestis kogu suve – olenemata vähenenud nakatunute arvust –, ja seda eelkõige majandussektoris. Kriis mõjutab tema sõnul majandust ja ühiskonnaelu ning pigem arvestatakse võimalusega, et kriis naaseb. Küsimus on selles, kas ta suvel üldse ära kaob või jääb vaikselt hõõguma.

Eriolukord lõpeb Eestis järgmisel nädalal. Täna jõuab riigikokku teisele lugemisele järjekordne nn kobareelnõu, mida valitsus tahab seaduseks vormida vaid üheksa tööpäevaga. Ülepeakaela kehtestatud õigusnormid jäävad kehtima tähtajatult, ja see teeb ettevaatlikuks, leiab Postimees oma tänases juhtkirjas.

Järjest rohkem on kuulda kriitikat kõnealuse hädaolukorra seaduse laiendamise kohta olukorras, kus meil pole veel selget teadmist koroonapandeemia õppetundidest või avalikku debatti, millisel määral oleme valmis taluma kahju, enne kui lubame valitsuse allasutustel hakata inimeste põhiõigusi piirama.

Eelnõud küll täiendatakse pidevalt, aga muudatustega tutvumiseks on riigikogu liikmetele jäänud mõned tunnid. Sotsiaalministeerium esitas ka ise läinud kolmapäeval pärast riigikogus esimest lugemist eelnõule uusi ettepanekuid, mis annavad tunnistust, et nende esitatud eelnõu oli toores. Eelnõu järgi on lisaks terviseametile ka valitsusel õigus kehtestada hädaolukorras piiranguid, millel on oluline ühiskondlik või majanduslik mõju. Sel juhul peab valitsus võtma ka poliitilise vastutuse, kuid paljudele on arusaamatu, kust jookseb piir olulise ja väheolulise mõju vahel, millal valitsus otsustamise terviseametilt üle võtab, ning kes üldse need otsused teeb.

Epideemiad hüüavad tulles, kirjutab tänases Postimehes meestearst Margus Punab, kes selgitab, et Eesti elab praegu edukalt oma eelmise suure epideemiakogemusega, HI-viirusega. Õnneks paikneb Eesti epideemiate kontekstis kaugel inimasustuse perifeerias ning kuigi koroonaviiruse algfaasis mõningase hilinemisega, saime me koroonaepideemia esimese faasiga oluliselt paremini hakkama kui paarkümmend aastat varem alanud HIV epideemiaga, leiab Punab.

Ole kursis päeva kõige olulisemate uudistega ja telli endale Postimehe uudiskiri, mis koondab igal hommikul paberlehe lood – uudised, reportaažid, analüüsid ja sisukad arvamused.

Kõigile küsimustele eriolukorra ja koroonaviirusega seonduva kohta leiate vastused Postimehe suurest ülevaatest.