Tähtis teada ⟩ Keskpäevane ülevaade olulisematest kriisiuudistest

Supermarketisse sisenemise järjekorras ootavad inimesed Itaalias Bolognas. Foto: Xinhua/ZUMAPRESS.com

Postimees annab kiirülevaate eriolukorra ja koroonakriisiga seotud olulisematest uudistest ja arengutest 13. mai keskpäeval. 

1751 ametlikult nakatunut

Viimase ööpäeva jooksul tuvastati Eestis viis uut koroonaviirusesse nakatumise juhtu. Seni tehtud 66 102 esmasest testist on positiivsed olnud 1751 ehk 2,6 protsenti. 

Täna vajab meil koroonaviiruse tõttu haiglaravi 47 inimest, kellest viis on juhitaval hingamisel. Haiglast on koju saadetud 282 inimest. Kokku on Eestis viirusest tervenenuks tunnistatud 777 inimest (60,3%), 511 inimese puhul (39,7%) on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ning ootab tervenemise kinnitamist. Uusi surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandunud, kokku on koroonaviirus Eestis nõudnud 61 inimese elu.

Lihula Südamekodu juhataja, kes andis positiivse koroonaproovi, ei oska siiani öelda, kuidas ta nakatuda võis. «Tegin maikuu esimesel pikal nädalavahetusel aias tööd. Esmaspäeval oli mul kerge nohu ja kurgus natuke torkis – mõtlesin, et ju sain aias töötades natuke külma.» Uudis, et hooldekodu juht on nakatunud, ajas väikese Lihula keema, hakkasid levima kuulujutud ja terviseametile esitati kaebusi. «Hea, et mu kodu aknad veel terved on,» rääkis juhataja Pärnu Postimehele pingelisest ajast.

Piirangute leevendamine

Valitsus otsustas eile, et ei pikenda eriolukorra lõppedes ujulate ja sisejõusaalide tegevuspiiranguid, kui järgitakse 2+2 reeglit. Uuest nädalast võib taas korraldada ka spordivõistlusi vabas õhus, kui need on pealtvaatajateta ning seal osaleb kuni 100 inimest. Suurürituste korraldajad peavad ootama juulikuud.

Valitsust nõustav teadusnõukoda soovitab haiglad ja hooldekodud hoida külastajatele kinni veel juuni alguseni, kuid ka siis jääks igale asutusele õigus ise avamiskuupäeva üle otsustada, sest kõikjal ei pruugi viiruse olukord veel nii hea olla, et haigete või hooldatavate külastamine turvaline oleks.

Piiride avanemine

Juba homsest on lubatud tööränne Soome, kus piiriületusel on vaja näidata töölepingut või tõestada muul viisil töösuhet. Sellest reedest võivad Eesti, Läti ja Leedu riigipiire ületada isikud, kellel ei ole haigusnähte ja kellel on ühe antud riigi kodakondsus, elamisluba või elamisõigus või kelle alaline elukoht on rahvastikuregistri järgi Eestis, Lätis või Leedus. 

Leedu sai tänasest tagasi ka Lufthansa lennuühenduse – pärast kahenädalast vaheaega avati taas liinilennud Frankfurdi ja Vilniuse vahel. 

Island teatas, et kavatseb hakata riiki saabujatele pakkuma koroonatesti võimalust, et vältida kahenädalast karantiini. Samal ajal hoiatab USA valitsuse juhtiv nakkushaiguste ekspert Anthony Fauci, et ühiskonna liiga kiirel avanemisel võivad olla tõsised tagajärjed.  

Hirmud ja mõjud

Hiinas on tekkinud hirm uue nakatumiste laine pärast – riigi kirdeosas asuv üle 4 miljoni elanikuga Jilini linn sulges pärast kohaliku koroonaviiruse kolde avastamist osaliselt piirid ning katkestas transpordiühendused. Hiina sai viiruse suures osas kontrolli alla, kuid elab viiruse teise laine hirmus. Uute nakkusjuhtumite teke Wuhanis pärast seda, kui nädalate jooksul polnud ühtegi uut nakatunut, käivitas sel nädalal ka kampaania testimaks kõik 11 miljonit elanikku.

Terrori- ja äärmusrühmitused on tervishoiukriisi puhkemisest alates otsinud võimalusi seda enda huvides ära kasutada, olgu siis oma propaganda ja ideoloogia levitamiseks või uute liikmete värbamiseks. Suurimat probleemi nähakse Saksamaal, kus on viimase aasta jooksul aset leidnud mitu paremäärmuslaste korraldatud rünnakut. Ohtu nähakse ka Kreekas, kus on rünnatud asüülitaotlejaid ja põgenikke, eelmisel nädalal näiteks süüdati hotell, kuhu valitsus plaanis ümber kolida põgenikke ülerahvastatud Egeuse mere saarte laagritest.

Viimastel nädalatel on Saksamaa muutunud rahutuks ka sisepoliitiliselt – piirangute lõdvendamisega seoses on tekkinud erimeelsused Merkeli ning liidumaade peaministrite vahel.

Eesti Teaduste Akadeemia liikmed hoiatavad, et maailma majandusruumid pööravad aina protektsionistlikumaks, mis ei ole Eestile hea märk. Teadlased leiavad, et kogu kriisi vältel on Eesti start-up-kogukond olnud väga vaikne, sealt ei ole midagi kuigi uut ja huvitavat välja tulnud. Näib, et kriisil võidakse lasta raisku minna, leiavad vestlusringis osalenud akadeemikud Tarmo Soomere, Lauri Mälksoo, Urmas Varblane, Eero Vasar, Maarja Kruusmaa ja TTÜ füüsikaprofessor Jaan Kalda.

Ole kursis päeva kõige olulisemate uudistega ja telli endale Postimehe uudiskiri, mis koondab igal hommikul paberlehe lood – uudised, reportaažid, analüüsid ja sisukad arvamused.

Kõigile küsimustele eriolukorra ja koroonaviirusega seonduva kohta leiate vastused Postimehe suurest ülevaatest.