Videoreportaaž ⟩ Kui usaldusväärsed on koroona antikehade kiirtestid?

Kolm Eesti ettevõtjat – Tarvi Olbrei, Parvel Pruunsild ja Alari Aho – tellisid aprillikuus Lõuna-Koreast 50 000 Covid-19 antikehade tuvastamise kiirtesti, et kinkida need riigile. Testide usaldusväärsust uurivad praegu teadlased. Kiirtesti tegid omale ka uudistesaate «Reporter» ajakirjanikud ja koroonahaigusega intensiivravil viibinud Anu Ojase.

«Tahtsin testi teha, kuna veebruaris perega Põhja-Itaalias suusatamas käies lahvatas seal ootamatult koroonaepideemia ja tagasi tulles oli meie pere kaks nädalat karantiinis,» ütleb omale testi teinud teleajakirjanik Elo Mõttus-Leppik. Testi tegi ta koos kolleeg Imre Kaasiga, kellega eriolukorra ajal juhiti ka kahasse koroonateemalist erisaadet, kus nad intervjueerisid nii ministreid, eksperte kui ka presidenti. «Meie täna tehtud testi tulemused tulid õnneks negatiivsed,» ohkasid Imre Kaas ja Elo Mõttus-Leppik kergendatult, et nad ei ole kedagi teadmatusest viimase kahe kuu jooksul intervjueerides ohtu seadnud. 

«Testi tegemine ise oli imelihtne. Tuleb võtta pipetiga näpu otsast verd, panna see vastavasse testi lahtrisse ja spetsiaalne vedelik teise lahtrisse ja siis oodata mõned minutid. Kui testrile tekib üks triip, siis antikehad puuduvad ja kui kaks triipu, siis on antikehad olemas,» kirjeldab Elo Mõttus-Leppik.

Testreid on kaks, üks IgG test näitab antikehi, mis hakkavad tekkima umbes 2.–3. nädalal pärast haigestumist, need on püsivamad ja peaks tagama pikaajalise immuunsuse. IgM- antikehad tekivad varem, umbes 5–6 päeva pärast haigestumist ja on mõeldud kiireks võitlusesse asumiseks ja nende tase hakkab inimese organismis aja jooksul vähenema.

Testi tegi ka märtsikuus Saaremaal toimunud Mullifestivalil nakkuse saanud Liviko töötaja Anu Ojase, kes viibis Merimetsa nakkushaiglas ravil kaks nädalat, põdes kahepoolset kopsupõletikku ja võitles mitu päeva oma elu eest intensiivraviosakonnas. «Ma mäletan kõige kriitilisemat ööd haiglas, kui mul oli 40 kraadi palavikku ja sain väga vaevaliselt hingata. Ma tundsin, et nüüd on kõik, enam ei jaksa. See tundus isegi kergendus, kuna nii halb oli olla, aga samas oli nii kurb, et ma ei näe enam oma lähedasi, abikaasat, lapsi. Sellest on siiani raske rääkida,» meenutab Anu Ojase keerulisi hetki haiglas, mil ta intensiivraviosakonda viidi. «Samas on hea, et nüüd on kõik läbi ja läheb aina paremaks.»

Täna, ligi kaks kuud hiljem, näitab talle tehtud antikehade test, et tal on tekkinud just spetsiifilised IgG-tüüpi antikehad, mis tagavad pikaaegse immuunsuse. «Jess! Perearstikeskuses mulle pole seda testi tehtud, aga tänu teile olen nüüd kindel, et mul on tekkinud immuunsus,» rõõmustab Ojase.

Viroloog Irja Lutsar annab lootust, et see kaitse jääb püsima pikaks ajaks. «Ma arvan, et need inimesed, kes on nüüd kokku puutunud koroonaviirusega kevadel, nemad on sügisel selle vastu kaitstud. Aga mürki ma ei julge võtta, sest tõesti, ega kellelgi saa olla rohkem andmeid kui viis kuud.»

Lutsari sõnul tekivad raskemini haigust põdenud inimestel antikehad paremini. «Ühes värskes uuringus osales kolm gruppi isikuid, ühed olid raskelt põdenud haiged, teised olid keskmiselt või kergelt, aga sümptomitega, kolmas grupp koosnes kuuest inimesest, kes olid asümptoomsed ehk sümptome polnud. Kõigil haigetel, kellel olid haigussümptomid, ka antikehad tekkisid, aga nendest kuuest, kellel haiguse ajal sümptome polnud, tekkisid antikehad ainult ühel,» ütleb Lutsar.

Praegu uurivad teadlased, kuivõrd usaldusväärsed on ettevõtjatelt riigile kingiks mõeldud antikehade testid.

«Jah, me teame neid ärimeeste teste, mis tulid Lõuna-Koreast. Me oleme neid teste nüüd püüdnud ka valideerida ja meil on esialgsed tulemused ka olemas. Meil on vaja veel kontrollida, aga nende IgG-testid, mis näitavad pikaajalist immuunsust, nende spetsiifilisus tundub olevat päris hea. Me ei leidnud ühtegi n-ö valepositiivset testi nende osas, kõigil meile teada olevatel tervetel inimestel olid ka antikehade testid negatiivsed,» ütleb Lutsar.

Viroloogi sõnul testis Synlab nende kiirtestidega ka terve hulga Saaremaal kindlasti Covid-19 põdenud inimesi ja seal n-ö kodutestiga kõiki positiivseid kätte ei saadud. «Näiteks teise, ELisa testiga võrreldes 20 protsenti vähem positiivseid tuli selle ärimeeste kiirtestiga välja. Ehk siis mitte kõigil, kellel tegelikult on antikehad olemas, ei pruugi see kiirtest seda näidata,» tõdeb Lutsar.

Terviseameti nakkushaiguste labori juhataja Külli Rae sõnul ei ole praegu üheski apteegis müügil antikehade kiirteste. «Kõik olemasolevad kiirtestid on ikkagi mõeldud professionaalseks kasutamiseks. Kodus kasutamiseks need mõeldud ei ole, sest nende kasutamisel on olulised erialased teadmised. Kahjuks peavad inimesed veel ootama,» ütleb Külli Rae. 

Ettevõtjad on varem Postimehele öelnud, et nende soov oli kinkida testid riigile. Logistikaärimees Tarvi Olbrei sõnul on selle aktsiooni eesmärk saada võimalikult kiiresti tagasi normaalse elu juurde. «Eriolukord on tapnud normaalse elu ja majanduse kogu maailmas üsna kiiresti ning taastumine saab olema vaevaline,» rääkis Olbrei Postimehele. Testisaadetis läks maksma 420 000 eurot.