Elanikud: terav kriis küll möödas, kuid on oluline säilitada valvsus

Inimesed päikeseloojangu ajal Pirita tee ääres. Foto: Sander Ilvest

Kolmveerand Eesti elanikest arvab, et terav kriis on möödas, kuid 68 protsendi hinnangul tuleks siiski säilitada valvsus, selgub Turu-uuringute AS uuringust.

Inimeste hulk, kes vaatavad enda sõnul tulevikku lootuse ja entusiasmiga, on pärast eriolukorra lõppu veelgi kasvanud, teatas uuringufirma.

Võrreldes eriolukorra järgse nädalaga on elanike ohutunnetus koroonaviiruse leviku suhtes vähenenud. Sagenenud on arvamus, et terav kriis on möödas (kasv 63 protsendilt 75 protsendile), sealjuures kui seitsme protsendi elanike hinnangul võib rahulikult edasi elada nagu vanasti, siis 68 protsendi arvates tuleks siiski säilitada valvsus ning järgida ohutusabinõusid. 

Tunduvalt on vähenenud nende inimeste osakaal, kelle hinnangul on olukord endiselt kriitiline ning viiruse leviku uus tõus tõenäoline (vähenemine 28 protsendilt 15 protsendile). Elanikest kaheksa protsenti on seisukohal, et olukord polegi kriitiline olnud ning sellele on üle reageeritud. Nii arvanute osakaal pole võrreldes mai keskpaigaga muutunud. 

Eriolukorra ajal viidi koroonaviiruse leviku tõkestamiseks sisse mitmeid piiranguid, millest suuremat osa on tänaseks lõdvendatud. Elanikest 47 protsenti hindab end olevat tänasel päeval kehtivate meetmetega hästi kursis ning 43 protsenti on üldjoontes kursis. Võrreldes eriolukorra järgse nädalaga on elanike teadlikkus meetmetest pisut vähenenud – toona pidas end meetmetega hästi kursis olevaks 57 protsenti. 

Turu-uuringute AS-i juhi Tõnis Stambergi sõnul on positiivne inimeste jätkuv valmisolek pidada kinni mitmetest piirangutest hoidmaks enda ja teiste tervist. Samas on vägagi oluline hoida positiivset ellusuhtumist ja usku tavapärase elurütmi taastumisse, kuid haigussümptomite korral jääda tulevikus kohe koju ja võtta ühendust perearstiga.

Meetmetest toetatakse kõige enam nakatunute ja kontaktsete kohustusliku isolatsiooniga jätkamist (95 protsenti) ning kõrge nakkusohuga riikidest saabunutele karantiini kehtestamist (88 protsenti). Enamasti toetatakse ka piiranguid meelelahutusasutustele (74 protsenti) ning sise- ja väli üritustele (65 protsenti). 

Võrreldes esimese eriolukorra järgse nädalaga on inimeste ellusuhtumine muutunud positiivsemaks. Elanikest 89 protsenti vaatab enda sõnul tulevikku lootuse ja entusiasmiga (mai teisel poolel 84 protsenti). 60 protsenti elanikest on vajadusel valmis elus riske võtma (mai teisel poolel 54 protsenti) seal hulgas keskmisest kõrgemat riskijulgust väljendavad mehed, 15-24-aastased, eestlased ning kõrgema sissetulekuga inimesed.

Elanike hoolsus koroonaviiruse leviku pidurdamiseks mõeldud juhiste järgimisel on alates eriolukorra 6. nädalast tasapisi vähenenud kuigi püsib suhteliselt kõrgel: elanikest pool järgib kõiki ametlikke juhiseid viiruse leviku pidurdamiseks, 32 protsenti järgib enamikku juhistest ning kümme protsenti järgib mõningaid reegleid.

Küsitletutest kaheksa protsenti piiranguid ei järgi ning elab tavalist elu. Keskmisest vähem hoolsust piirangute järgimisel näitavad üles mehed ning alla 35-aastased.

Rääkides konkreetsetest tegevustest nakatumise vältimiseks, on kõige levinum käte hügieeni eest hoolitsemine. 

86 protsenti elanikest mõistab, et võib oma käitumisega teiste viirusesse nakatumist ära hoida ning 72 protsenti on mures, et teised võivad enese teadmata teda nakatada. Võrreldes mai keskpaigaga on elanike ohutunnetus vähenenud.

Elanikest 53 protsendi sõnul on koroonaviirusega seotud olukord vähendanud tema või tema perekonna sissetulekuid. Võrreldes aprilli keskpaigaga on see näitaja vähenenud (toona 55 protsenti). Keskmisest märgatavalt sagedamini puudutab sissetulekute vähenemine teisest rahvusest inimesi (66 protsenti); ametialase staatuse järgi eelkõige isiku- või klienditeenindajaid, oskustöölisi ning seadme- või masinaoperaatoreid.

Uuringus küsitleti telefoni ja veebi teel kokku 1256 Eesti elanikku kes olid 15-aastased ja vanemad. Regulaarse uuringu tellija on Riigikantselei ning see toimus 11. korda.