Kõik perearstid kergemate haigusnähtudega inimesi koroonatestile ei saada

Pärnu haigla, nakkushaiguste palatid. Koroonaviirus Foto: Mailiis Ollino

Kuigi perearstide seltsi juhendi järgi peaksid perearstid suunama kroonatesti tegema ka kergemate haigusnähtudega inimesi, siis osad arstid seda siiski ei tee ning nii jääb inimesel ainsa võimalusena pöörduda tasulise meditsiini poole, kirjutab ERR-i uudisteportaal. 

ERR kirjeldab ühe naise olukorda, kes käis Lätis rattamatkal ning 20. juulil tekkisid tal ja ka tema abikaasal viirussümptomid: esmalt kurguvalu, edasi nohu ning seejärel juba köha. Kui 27. juuli kätte jõudis ning nad mehega end endiselt haigena tundsid, helistas ta perearstile, et saada suunamiskiri koroonatestile. Arst aga ütles, et sümptomid pole selleks piisavalt tõsised - palavikkugi pole -, ning soovitas elada normaalset elu ja mitte muretseda. Saatekirja testimisele nad ei saanud.

Naine helistas ka perearsti nõuandeliinile 1220, et saada sealt saatekirja koroonatestile, ent sealt anti teada, et selle peab andma perearst. Selgub, et kui perearst saatekirja ei anna, siis teisi tasuta testimisvõimalusi ei olegi. Ka Lääne-Tallinna Keskhaiglas (LTKH) tegutsev nakkuskliinik, mis tegeleb ööpäevaringse esmaabi pakkumisega, kergemate sümptomite korral jutule ei võta.

«Kui inimesel on Covid-19-le viitavad sümptomid, siis tema esimeseks kontaktiks on perearst, kes otsustab testimise vajaduse. Nakkuskliiniku vastuvõtutuba on mõeldud erakorraliseks vastuvõtuks neile, kes on ägedalt haiged ja vajavad kiiret abi või hospitaliseerimist. Seega, kui inimesel ei ole ägedaid kaebusi, vaid ainult soov teha Covid-19 test, siis palume selleks nakkuskliiniku vastuvõtutuppa mitte pöörduda,» teatas LTKH kommunikatsioonispetsialist Liisa Suba.

«Juhul kui inimesel ei ole mingil põhjusel võimalik perearsti kaudu Covid-19 testi teha, kuid tal on nakkushaigusele viitavad kaebused (kuid mitte äge probleem), siis on võimalik tulla nakkuskliiniku polikliinikusse nakkusarsti ambulatoorsele vastuvõtule. Selleks on vajalik perearsti või teise eriarsti saatekiri ning eelnev registreerimine telefonitsi,» lisas Suba.

Seega, ilma perearsti saatekirjata ikka jutule ei saa. Ka kiirabi ei tohiks kergete sümptomite korral välja kutsuda. Ainus võimalus, kui perearst saatekirjast keeldub, on pöörduda Synlabi testimispunktidesse, kus saab tasulise testi teha. See maksab 78 eurot, vajalik on eelnev registreerimine, et vältida elavat järjekorda. Testimispunktid on kõigis suuremates Eesti linnades.

Tartu Ülikoolis perearste koolitav ja perearstide seltsi juhatusse kuuluv peremeditsiini professor doktor Ruth Kalda ütles ERR-ile, et kindlasti pole õige sümptomite korral testimisest keelduda. Perearstide selts on kõigile oma liikmetele saatnud juhendi, mille alusel haiguskahtlusega inimesi testimisele saata ja selle järgi piisab ka vaid ühest kergest sümptomist, nagu kurguvalu, köha või nohu, sest koroonaviirusel pole selgeid, alati ühtviisi väljenduvaid sümptomeid ning seda põetakse väga erineva raskusastmega.

«Me pole kordagi võtnud seda sõnumit maha, et viirussümptomitega inimesed testimisele ei kuulu - meil on see vaikiv kokkulepe kevadest saati ja me pole öelnud, et ei peaks saatma testima. Me pole ka kunagi öelnud, et seda saab kuidagi diagnoosida ilma testimata. Kui on vähegi kahtlane, tuleb suunata testima,» rõhutas Kalda. «Koroonaviirus on väga eripalgeline, võib väga erinevaid sümptomeid olla. Kliinilise pildi alusel ei saa kindlaks teha viiruse olemasolu.»

Juuli lõpus, kui Tartus nakkus taas levima hakkas, saadeti perearstidele veel kord meeldetuletus inimesi haigussümptomite ilmnemisel kindlasti testima saata. «Oleme andnud kõigile teada oma infokanalite kaudu, et arvestades praegust situatsiooni, kus viirus pole kuskile kadunud, vaid tõusuteel, tuleks igasuguste viirusinfektsiooni sümptomitega suunata inimene testima. Me ei saa ilma testi tegemata ju kindlalt väita, et tegemist on mingi muu viirushaigusega,» põhjendas Kalda.

Kalda rõhutas, et sõltumata sellest, kas inimene on testitud või mitte, kas tal on tuvastatud koroonaviirus või mitte, tuleb haigussümptomite korral vältida kontakte, sest ka muud viirushaigused, nagu gripp või paragripp, on tõsised ja nakkavad haigused.

Testimisjuhend perearstidele on välja töötatud terviseametis koostöös perearstide seltsiga. «Selle kohaselt on koroonaviiruse suhtes testimine näidustatud kõikide viirushaiguste tunnustega, sh mitte ainult kõige klassikalisemate sümptomite korral (köha, palavik, hingamisraskused), vaid ka vähemtüüpiliste, nagu nohu, seedetrakti sümptomid, nahalööve, väsimus jm puhul,» kinnitas sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste.

Perearstide seltsi juhatuse liige doktor Karmen Joller ütles ERR-ile, et nendeni kaebusi testimisest keelduvate arstide kohta jõudnud ei ole. Pigem on perearstid hädas sellega, et patsiendid keelduvad testi tegemisest, kui neil on kergemad sümptomid ja arst testimist vajalikuks peab.