Otse Postimehest ⟩ Eesti koroonaäpp hakkab tulevikus toimima üleeuroopaliselt

Niinimetatud koroonaäpp on jõudnud testimise lõppjärku ning 20. augustiks peaks olema võimalik seda alla laadida. Mobiilirakenduse nimeks saab «Hoia» ja sotsiaalministeerium ärgitab kõiki seda kasutama.

Sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni valdkonna nõunik Priit Tohver teatas Postimehe otsesaates, et Eestis loodav koroonaäpp hakkab tulevikus tegema «koostööd» teiste koroonarakendustega, ehk teavet vahetama üleeuroopaliselt. 

«Euroopa Liidu tasandil oleme tegelikult kokku leppinud tehnilise arhitektuuri, mida hakatakse augusti jooksul ehitama ja piloteerima, mis võimaldaks Euroopa Liidus nendel rakendustel koos toimida,» lausus Tohver.

Riikide erinevad seadusandlused rakenduse toimimisel Tohveri hinnangul probleeme ei tekita. «Kuna enamus Euroopa äpid on ehitatud nii-öelda hajusal põhimõttel, mis tähendab, et vahetatakse isikustamata koode, mis tegelikult endas mingisuguseid isikuandmeid ei kanna. Seetõttu ei ole keeruline luua süsteem, mis jagab isikustamata koode teiste riikidega,» selgitas ta.

«Sellegipoolest on ka see üleeuroopaline arhitektuur Euroopa Komisjoni õigusaktiga reguleeritud, et vältida võimalikke murekohti,» lisas nõunik.

Mobiilirakenduse turvalisus on arendajate jaoks oluline. «Meil olid ekspertidega esimesel kuul ikka tõsised turvaarutelud – kuidas süsteemi niimoodi ehitada, et seda ei saaks inimeste jälgimiseks väärkasutada, ka riigi poolt,» kinnitas Priit.

«Lisaks sellele, et oleme omavahel selle disaininud niimoodi, et äpp oleks maksimaalselt turvaline ja privaatne, oleme ka läbimas põhjalikku turvatestimist eraldiseisva ettevõtte poolt,» tõi ta välja.

Rakendus ise Tohveri sõnul isikuandmeid ei töötle. «Küll kasutatakse rakenduse toimimistsüklis patsiendiportaali, kus tõepoolest käib isikuandmete töötlus, aga sealne isikuandmete töötlus on reguleeritud tervise infosüsteemi põhimääruses. Tegime ka vajalikud muudatused, mille kooskõlastasime erinevate osapooltega, muuhulgas Andmekaitse Inspektsiooniga. Seega on meie äpp ja kõik toimimistsüklid kooskõlas andmekaitseseadusega,» mainis nõunik.

Tohveri sõnul toimus rakenduse arendus vabatahtliku konsortsiumi raames. «Meie poole pöördus rida ettevõtteid, kes olid huvitatud rakenduse loomisest ja kuna meil riigis otseselt telefonirakenduste arendusega kogemust ei olnud, siis võtsime hea meelega abi vastu,» selgitas ta.

Sotsiaalministeeriumiga teevad koostööd nii infotehnoloogia, kui ka kommunikatsiooni taustaga ettevõtted ning parimad küberturbeeksperdid. «Lõpuks on vaja need rakendused saada tööle ka rahvusvaheliselt. Näiteks kui Eestisse tuleb nakatunu välismaalt, siis peaksid need rakendused teavitused välja saatma,» teatas ministeeriumi nõunik. 

Lisaks tehakse mobiilirakenduse kood avalikuks. «Siis saavad kõik ise kontrollida, kas oleme päriselt teinud niimoodi nagu väidame,» lubas sotsiaalministeeriumi nõunik Priit Tohver.