Nõuded ⟩ Mida peab teadma kaitsemaski ostmisel?

Näomask Foto: Eero Vabamägi

Kuna isetehtud ja riidest maskidega on segadust palju, pani tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) kokku miinimumnõuded, mis peavad maskide turustamisel olema täidetud.

Ainult peale vaadates ei ole võimalik öelda, millise kvaliteediga maski keegi kannab. Ise võib teha igasuguseid maske ja neid võib ka igal pool soovi korral kanda, kuid nende müümisel tuleb täita kindlaid nõudeid.

Miinimumnõuete koostamisel on võetud aluseks Euroopa Standardiorganisatsiooni (CEN) juhend CWA 17553, millest olulisim ütleb, et maskide filtreerimisomadused peavad olema testitud ning pakendil kirjas, sangade tugevus testitud ning pakend sisaldama kasutusjuhendit.

TTJA tehnikaosakonna juhataja Ingrid Teinemaa sõnul ei tohi pakendil märgistusel olla viiteid kaitsemaskile, kuna tegu ei ole isikukaitsevahendiga, mis on mõeldud kaitsma kandjat. «Laiatarbemaskid toimivad sarnaselt kirurgiliste maskidega ja on mõeldud eelkõige vähendama viiruse levikut,» selgitas Teinemaa. 

Müügil oleva maski pakendilt tasub otsida ka viiteid, kas tegu on korduvkasutatava või ühekordse näomaskiga, ning korduvkasutatava maski puhul peaks olema õpetus, kuidas seda pesta. Viroloogide kinnitusel on viirusosakeste hävitamiseks tarvis pesemist vähemalt 60 kraadiga. 

Korduvkasutatav mask peab olema tehtud materjalist, mis kannatab 60-kraadist pesemist. Kui pakendil on viide näiteks 40-kraadisele pesule ega ole viidet triikimisele või desinfitseerimisele, mis tagaks viiruseosakeste hävinemise, on tegemist ühekordse kasutusega maskiga.

Isetehtud maskid liigituvad reeglina kogukonna ehk laiatarbemaskideks ja nende valmistamisel on soovitatav järgida kogukonna maskidele nõudeid kirjeldavat Euroopa Standardiorganisatsiooni juhendit CWA 17553, kus on kirjas miinimumnõuded maskidele, nende katsetamisele ja kasutamisele. 

Kuidas maski ei tohi kanda. Foto: Mihkel Maripuu/Postimees Grupp/scanpix Baltics

Maski tüübist palju olulisem on viis, kuidas maski kantakse. «Maski tuleb kanda õigesti – ette panna puhaste kätega, pärast maski äravõtmist käsi pesta, mask peab katma nii suu kui ka nina, juba kasutatud mask tuleb ära visata, kui mask on läinud niiskeks, tuleb see välja vahetada. Maski ei kanta lõua otsas, pea peal, ainult suu ees, ei nätsutata kokku taskusse, et siis järgmises kohas jälle ette panna,» rääkis Teinemaa.

Teinemaa lisab, et maski vale kandmine võib kasu asemel tuua hoopis kahju, sest kasutatud maski sees hakkab silmale nähtamatute osakeste maailm elama oma elu ja selle sissehingamisest võivad tekkida hoopis uued hädad.

Teinemaa lisas, et mask ei ole imerohi viirusest hoidumise vastu. Nii tervishoiutöötajad kui viroloogid on öelnud, et ainult maskist ei ole haiguste vältimisel kasu. Kuna inimene ise ei pruugi teada, kas ta on haige, sest nähtavaid sümptomeid ei ole, tuleb ka maski kandes hoida distantsi, et võimalikud nähtamatud viiruseosakesed ei kanduks teiste inimesteni. Samuti tuleb desinfitseerida käsi, sest kätega katsutakse nägu ja erinevaid pindu ja seetõttu kantakse haigusi edasi ka kätega. Mask aitab vähendada erinevate viirushaiguste levikut eelkõige koos teiste ennetusmeetmete ja inimeste enda hoolsusega.

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) on turujärelevalveasutus, kes kontrollib et turule lastavad ja müügiks pakutavad tooted vastaksid nõuetele, oleksid ohutud ja nende kohta esitatav info oleks õige.  

TTJA ei saa öelda, kus ja millal on mingisuguse maski või muu isikukaitsevahendi kandmine kohustuslik. Seda, kus ja millal maski või muud isikukaitsevahendit peaks kandma, ütlevad juba viroloogid ja terviseamet.