Eesti hakkab uurima koroonapandeemia piirangute mõju

Raha. Pilt on illustreeriv. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

• Uuringu ajaraam on 1,5 aastat ja sellele kulub ligi pool miljonit eurot.

Algav teadusuuring selgitab välja koroonapandeemia ajal kehtestatud tegevuspiirangute mõju Eesti majandusele ja sotsiaalsetele gruppidele.

Uuringu eesmärk on toetada riiki teadmispõhiste soovitustega kriisi leevendamiseks rakendatavate poliitikate kujundamisel ja nende mõju hindamisel. 

Kuni uue viiruse levik ei ole saadud kontrolli alla, tuleb riikidel rakendada normaalset majandustegevust piiravaid ja elanike majanduslikku toimetulekut mõjutavaid meetmeid. Kuna olukord on erakordne, ei ole ka valmis lahendusi kuskilt võtta. 

«Uuring on suur väljakutse nii teadlastele kui ka uuringu läbiviijatele, aga samas ka tellijale. Oleme alles kriisi keskel ehk me ei tea, kui pikaks kujuneb majanduskriis või kuidas haiguse lained ühiskonda veel lähitulevikus võivad mõjutada,» sõnas uuringu konsortsiumi juht Raul Eamets Tartu ülikoolist.

«Uus viirus seab poliitikakujundajatele küsimusi, millega varem pole tulnud silmitsi seista. Isegi sõja ajal ei ole ühiskonnad olnud olukorras, kus inimeste kokkusaamised on ebasoovitavad või lausa keelatud ning kohati on majandustegevus sisuliselt võimatuks tehtud,» täiendas rahandusministeeriumi analüütik Madis Aben.

Uurimismeeskond peab olema paindlik ning kohanemisvõimeline ja valmis tuleb olla vajadusel uuringu fookuse muutmiseks. 

Programmist RITA rahastatava uuringu «Covid-19 seotud tegevuspiirangute sotsiaalse ja majandusliku mõju ning riigi kriisimeetmete tõhususe hindamine elanikkonna sotsiaalmajandusliku heaolu maksimeerimiseks» läbiviimiseks on Tartu Ülikooli juhitaval konsortsiumil aega 18 kuud. Uuringut rahastab Eesti Teadusagentuur ja see läheb maksma 449 509,46 eurot. 

Uuringu tulemusi hakkavad kasutama majandus-ja kommunikatsiooni-, sotsiaal- ja rahandusministeerium, kes koostasid ka uuringu lähteülesande.