Saatejuht seadis kahtluse alla koroonaviiruse statistika

Saatejuht Carmen Pritson-Tamme ja tema koer Lucky. Foto: RAUL MEE/

Saatejuht Carmen Pritson jagas Facebookis koroonakuuldusi, terviseamet lükkas need ümber. 

Carmen Pritsonile saatis tema sõbranna sõnumi, kus sõbrannale lähedane isik rääkis oma tuttava loo, kuidas ta tehti nii öelda koroonapositiivseks. «Talle olla teatatud, et peab minema testi tegema, kuna 3 nädalat varem oli olnud üritusel, kus kellelgi oli tuvastatud koroona. Tema keeldus testist, kuna tundis end hästi ja mingeid sümptomeid ei olnud. Järgmine päev tuli sõnum, et peate jääma kaheks nädalaks karantiini kuna olete koroona positiivne,» kirjutas Pritson. 

Pritsoni sõnul vastati terviseametist isikule, et koroonapositiivseks märgiti ta seetõttu, et ta keeldus testist ning nüüd on ohtlik teistele. «Alles siis kui ähvardas kohtusse kaevata ahistamise ja vale süüdistusega siis võeti digiloos märge maha. Ühel teisel oli samamoodi ja siis perearst ütles et ärge pange tähele. Ju aeti midagi sassi. Nagu päriselt? Kas siis saab ikka uskuda neid numbreid, mida meile ette loetakse?» kirjutas Pritson. 

Terviseameti meedianõunik Eike Kingsepp vastas Postimehele, et valeinfot on seoses koroonaviirusega liikumas päris palju, mistõttu jõuab erinevaid kuulujutte nendeni pidevalt. «Ka siinkohal tasub vaadata «telefonimängu ulatust»: «minu tuttava üks tuttav rääkis, et...»,» kirjeldas Kingsepp. 

«Reeglina on tegemist mõne FB postitusega, kus on küll väga palju emotsioone, kuid see eest mitte midagi, mida saaks kontrollida,» lisas ta. 

Tõesti määrab testist keeldunud Covid-19 kahtlusega inimese perearst islatsiooni. «Automaatselt ja ilma näidustuseta inimest koroonaviiruse suhtes positiivseks ei diagnoosita,» kinnitas Kingsepp. 

«Nagu oleme ka varem selgitanud - teatud juhtudel saab perearst panna diagnoosi ka kliinilise pildi alusel, selleks on eraldi kood,» lausus Kingsepp. Juhises esmatasandi tervishoiutöötajale on kirjas, et diagnoosi saab panna ka kliinilise pildi ja epidemioloogilise seose alusel. «Ehk et kui on teada, et inimene on olnud kontaktis Covid-19 kinnitatud juhuga ning tal tekivad mõne aja möödudes samuti ägeda respiratoorse haiguse sümptomid, siis arstil on pädevus panna diagnoos ilma testi tegemata,» selgitas Kingsepp. «Kindlasti ei kajastu selliselt diagnoositud isikud testimise statistikas.»

Kui aga inimene leiab, et tema tervislikku seisundit on valesti diagnoositud, siis tuleb esmalt pöörduda perearsti poole.