/nginx/o/2020/10/21/13427091t1h9ef6.jpg)
Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma sõnul on vaid aja küsimus, millal viiruse laialdane levik Harjumaalt edasi kandub. Terviseamet soovitab ettevõtetel hakata juba praegu mõtlema jõulupidude ärajätmisele, sest detsembriks olukord paremaks ei muutu.
Viimastel päevadel on Eestisse lisandunud pidevalt üle 100 uue nakatunu. Härma sõnul muutub olukord üha tõsisemaks. «Ei saa öelda, et me ei ole murelikud. Aga kindlasti ei ole me paanikas. Kui ma täna õhtul enne kella üheksat ära tulin, jäi minust maha terve korrus inimesi. Ma tean, et nad jätkavad seal hiliste õhtutundideni. Meid teeb murelikuks olukord Tallinnas ja Harjumaal, üle-eestiliselt seis veel nii halb ei ole», sõnas Härma «Esimeses stuudios».
«Täna me näeme, kuidas Tallinnas ja Harjumaal kasvab üha enam nakatumine väljapoolt piiritletud koldeid. Saame rääkida, et Tallinnas ja Harjumaal on püsiv levik, mis tähendab, et see viirus ei lähe ära ja me ei saa seda ainult koroonadetektiividega lahendada. Sellepärast arutabki valitsus uute piirangute kehtestamist,» selgitas terviseametnik.
Härma hinnangul võib üks kiire nakatumiskasvu põhjus olla ka möödunud koolivaheaeg. «Osa võib olla koolivaheajal. Aga peamine põhjus on see, et terve Euroopa haigestumus kasvab. Kui üldiselt lähevad Euroopas numbrid suuremaks, lähevad ka meie numbrid suuremaks. Nii sissetoodud juhtumite hulk kui ka tööl, koolis ja kodus nakatunud. Me ei ole saar.»
Terviseamet jätkab endiselt lähikontaktsete tuvastamist. «Käsi me üles ei tõsta. Koroonadetektiivide töö aitab viirust pidurdada igal juhul. Väiksemate numbrite puhul on see töö lihtsam edukam, sest me saame kõigi haigete kontaktsetega ühendust.»
Härma kinnitas, et Eesti on paremini valmis kui kevadel. «Meditsiinisüsteem peab kogu aeg valmis olema ja nad jälgivad hoolega kõiki muutusi. Praegu oleme kindlasti paremini valmis kui kevadel: meil on kogemus, inimesed on harjutanud, inimesed suhtlevad üksteisega, meil on isikukaitsevahendeid, meil on voodikohtade ümber profileerimine läbi mõeldud. Loodud on meditsiinistaabid ja asjad on läbi mõeldud, et need toimiksid.»
Siiski on tema sõnul suur vastutus ka inimestel. «Pandeemia teebki tõsiseks see, et kontrolli kaotades satub tervisehoiusüsteem hätta. Sellepärast me pidevalt räägime ja hoiatamegi. Kui kaob kontroll, siis see (suur nakatunute arv - toim) ongi tagajärg. Seda on ka teiste pandeemiate puhul nähtud. See on loodusjõud, midagi pole teha.»
Terviseamet prognoosib, et laiem nakatumine seisab veel ees. «Mina saan öelda, et vaadates tänast Harjumaa ja Tallinna olukorda, on ainult aja küsimus, kui me räägime terve Eesti kohta püsivast levikust. Täna on ülejäänud Eestis piiritletud levik ja kolded ja meie detektiivid tulevad nendega väga hästi toime. Kui me Tallinnas ja Harjumaal piiri panna ei suuda, siis see olukord laieneb üle Eesti.»
Härma hinnangul ei ole vaja kaks pluss kaks reeglit kehtestada, kui inimesed hoiavad distantsi. «Kaks pluss kaks on üks näide, kuidas distantsi hoida. Kui me leiame teisi tarku meetoid distantsi hoidmiseks, pole see vajalik. Praegu tundub nii, et jõulupidusid on juba tark tühistama hakata. Mõtleme kaks sammu tulevikku. Kui me täna saame haigusele olulise pidurduse, läheb meil endiselt kolm-neli nädalat, et haigestumus hakkaks langema. Jõulud ei ole kindlasti see periood, kus me haigestumise langust näeme.»
Eesti inimeste vastuseisu piiranutele amet ei näe. «Minu teada näitavad viimased uuringud, et ühiskond toetab piirangute karmistamist. Piiranguid on vaja, et me saaks viiruse leviku kulgu pidurdada. Me saa seda peatada, aga me saame seda aeglustada. Et meil ei kuhjuks haiglad üle. See on pidurdamise meede,» selgitas Härma.
:format(webp)/nginx/o/2019/08/06/12440147t1h6e9b.jpg)