Allar Jõks: kas silmini tõmmatud sall võrdub maskikohustuse täitmisega?

Osa inimesi kannab maski asemel salli või rätti. Foto: EPA/Scanpix

Vandeadvokaat ja endine õiguskantsler Allar Jõks ütleb, et õiguslikust seisukohast on valitsuse kommunikatsioon maskikandmise küsimuses mitmeti mõistetav. Täpselt pole aru saada, mida võib või ei või teha. Sama meelt on ka varem terviseameti kommunikatsiooni nõustanud Ilona Leib. 

Teisipäeval tuli valitsusest ja terviseametist kolm erinevat sõnumit maskikandmise kohta: kandke maske, mask on soovituslik ja päeva lõpuks, et valitsus annab suunise maski kandmiseks. Kuidas nendes sõnumites ikkagi orienteeruda?

Allar Jõks selgitas, et kui maski kandmine on kohustuslik, siis peab olema õigusnormis selgelt kirjas, et isikukaitsevahendi (maski) kandmine on kohustuslik. «Kui ta on soovituslik või rangelt soovituslik, siis see on ka arusaadav ja ma arvan, et see oleks isegi võib-olla kõige õigem lahenduskäik. Kolmandana kuulsime eile ka seda, et maski kandmine on suunis  - sünonüümisõnastik ütleb, et suunis on ka nagu ettekirjutus või juhend, direktiiv,» rääkis Jõks ERRi raadiouudistele.

Kehtiv nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus ei sisalda normi, mis võimaldaks terviseametil või valitsusel isikukaitsevahendi kandmise avalikus ruumis kohustuslikuks teha.

Jõksi sõnul tuleks enne sellise kohustuse kehtestamist lahendada mitmed olulised küsimused. «Esiteks, mis puudutab maskide kättesaadavust. Pean just silmas neid inimesi, kes on vähekindlustatud. Ja teine küsimus on, et mida siis pidada maskiks? Kas silmini tõmmatud sall või suuni venitatud suusamüts võrdub selle kohustuse täitmisega?» tõstatas Jõks küsimuse.

Ta leiab et olukorras, kus riigikogul on olnud juba üle poole aasta, et nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust viiruskindlamaks muuta, on see suurem auk Eesti õiguskorras kui oleks tegelikult lubatav.

Kommunikatsioonispetsialist Ilona Leib, kes suvel nõustas ka terviseametit, ütles, et maski kandmist ei saa sundida, küll aga selgitada, kuidas maski kasutada. «Maski kandmine aitab ainult sel juhul, kui maski kanda õigesti ja kanda õiget maski. Tungiv soovitus, et pange kõik midagi suu ette, aitab põhiliselt nii, et on visuaalselt näha, et keegi on midagi püüdnud teha,» märkis Leib.

«Kui tahame, et inimesed kannaksid maski, siis tuleb kommunikatsioon kokku leppida ja hakata inimestele rääkima, miks nad midagi teevad. Lihtsalt öelda, et pange nüüd mask ette – see on veerand rehkendust, mitte isegi pool,» sõnas ta.

Allar Jõks märkis, et kui mingi kohustuse panemine tugineb väga vaieldaval õiguslikul alusel, siis toob see kokkuvõttes rohkem kahju kui kasu, sest mitte kellelegi pole praegusel keerulisel ajal juriidilisi vaidlusi vaja. «Kommunikatsioon on selles asjas kõige olulisem: aus, selge, ühemõtteline,» rõhutas Jõks.