Uuring: maski kannab neljandik Eesti elanikest

Koroonaviirus. Distants. Pilt on illustratiivne. Foto: Aurelien Morissard/ZUMAPRESS.com/Scanpix Baltics

• Riskiriigist saabunutele pooldab karantiini kehtestamist 91 protsenti
• Maski kannab 25 protsenti Eesti elanikest
• 42 protsenti tunnistab kriisiga seotud sissetuleku langust

Novembri alguseks oli Eesti inimeste ohutunnetus taas hüppeliselt kasvanud. 67 protsenti Eesti elanikest peab olukorda kriitiliseks – see on viimase kuue kuu kõrgeim näitaja. 

87 protsenti inimestest on valmis vähemalt teatud olukorras maski kandma ning 39 protsenti pooldab kehtivate meetmete karmistamist, selgub Turu-uuringute ASi elanikkonnaküsitlusest.

Oktoobri alguses pidas 58 protsenti inimestest olukorda endiselt kriitiliseks, oktoobri lõpul 51 protsenti. Selle kuu alguseks on nende inimeste osakaal kasvanud 67 protsendini. 

Kõige sagedamini hindavad praegust olukorda kriitiliseks 75-aastased ja eakamad (86 protsenti), kõige harvemini aga 25-34-aastased (48 protsenti). Elanikest 16 protsenti usub, et terav kriis on möödas, kuid peab säilitama valvsust ja järgima ohutusabinõusid.

Turu-uuringute AS uuringujuht Vaike Vainu selgitas, et oktoobri lõpus inimeste ohutunnetus pisut vähenes, ilmselt olid selle põhjuseks Eesti suhteliselt head näitajad võrreldes teiste Euroopa riikidega. «Kuid novembri alguseks, mil ka Eestis nakatumiste arv on kiirel tõusuteel, on ohutunnetus taas hüppeliselt kasvanud,» lausus Vainu. 

Novembri alguses toetas koroonaviiruse tõkestamise kehtivaid meetmeid 48 protsenti elanikest, meetmete karmistamist pooldavate elanike osakaal tõusis 29 protsendilt oktoobri lõpus 39 protsendile novembri alguses. Meetmete leevendamist pooldab 10 protsenti elanikest.

Inimeste toetus praeguste meetmetega jätkamisele on endiselt suur – kõrge nakkusohuga riikidest saabunutele karantiini kehtestamist pooldab 91 protsenti, piiranguid meelelahutusasutustele 86 protsenti, piiranguid sise- ja väliüritustele 80 protsenti ning alkoholi müügipiiranguid baarides ja restoranides 64 protsenti elanikest.

Mida inimesed teevad, et vältida koroonaviirusega nakatumist

Nakatumise vältimiseks on kõige levinum tegevus käte pesemine (88 protsenti), aevastamisel suu ja nina katmine (76 protsendil), haigusnähtudega inimestega lähikontakti vältimine (71 protsendil) ning käte desinfitseerimine (71 protsendil).

Näomask. Foto: Mihkel Maripuu/Postimees Grupp/scanpix Baltics

Võrreldes oktoobri lõpuga on pisut kasvanud kodus püsivate elanike osakaal (25%→30%). Maski kannab enda sõnul 25 protsenti elanikest.

«Võrreldes oktoobri lõpuga on pisut kasvanud elanike valmidus kanda maski – kui oktoobris oli 83 protsenti elanikest valmis vähemalt teatud olukordades maski kasutama, ka ise terve olles, siis novembri alguses on vastav näitaja 87 protsenti,» ütles Vaike Vainu. «Kõrgeim on valmidus kanda maski arsti juures, ühistranspordis ning kaubanduskeskustes ja kauplustes. Madalaim on valmidus kanda maski erapidudel,» lisas ta. 

Võrreldes oktoobri lõpuga on vähenenud nende inimeste osakaal, kes pole nõus üheski olukorras maski kasutama (14% →10%).

Viimase 30 päeva jooksul stressi või pinget tundnud inimeste osakaal on tasapisi kasvanud. Kui oktoobri alguses oli see 68 protsenti ning oktoobri lõpus 70 protsenti, siis novembri alguses juba 75 protsenti. Samuti on suurenenud nende inimeste osakaal, kes on tundnud stressi või pinget väga suurel või suurel määral (20%→24%). Keskmisest enam esineb stressi või pinget nooremates vanuserühmades, näiteks 15-24-aastaste hulgas on suurel määral stressi või pinget tundnud suisa 49 protsenti.

«Seoses koroonaviiruse ohuga põhjustab inimestele kõige enam stressi või pinget kartus nakatumise ees. Ligi kolmandik inimestest tunneb hirmu töökoha ja sissetuleku kaotuse ees ning muret, et puuduvad säästud, mis võimaldaksid sissetulekute vähenemise korral toime tulla,» selgitas Vainu. «Paljude inimeste jaoks on koroonaohu tõttu muutunud keerulisemaks ka suhted lähedastega.»

Koroonakriis jõudis rahakotini

42 protsendi elanike hinnangul on koroonaviirusega seotud olukord negatiivselt mõjutanud tema enda või tema pere sissetulekut, sealjuures 20 protsendi hinnangul on neil praeguse sissetuleku juures raske või väga raske toime tulla.

Kohalike omavalitsuste pakutavate toetusvõimalustega on enda sõnul kursis vaid 19 protsenti elanikest. 43 protsenti inimestest teab, kus otsida informatsiooni oma kohaliku omavalitsuse toetuste ja teenuste kohta, kuid 42 protsenti mitte.

Omavalitsuse poole on abi saamiseks pöördunud vaid 3 protsenti elanikest. Küsitletutest 64 protsenti pole omavalitsuselt abi otsinud, kuna ei vaja enda hinnangul abi, kuid 28 protsenti pole abi otsinud, kuna arvab, et ei saaks abi. Viimastest ligi 40 protsenti moodustavad inimesed, kes hindavad oma praegust majanduslikku toimetulekut raskeks või väga raskeks.

Vaike Vainu sõnul võivad koroonaviirusega seotud olukorra tõttu toimetulekuraskustesse sattuda ka inimesed, kes tavaolukorras abi ja toetust ei vajaks ning pole seetõttu ka abivõimalustest teadlikud. «Inimest tuleks julgustada toimetulekuraskuste korral oma kohaliku omavalitsuse poole pöörduma, et tema probleemid ei eskaleeruks,» kommenteeris Vainu.