Arenguseire keskus: Eesti majandus on viiruse teises laines üpris haavatav

Tallinna vanalinn. Foto: Konstantin Sednev / Postimees

Kevadises koroonaviiruse laines sai Eesti majandusharudest kõige vähem kahjustada info- ja sidesektor, kõige keerulisemasse olukorda sattusid majutuse, toitlustuse ja reisikorraldusega seotud ettevõtted. Seetõttu siseneb Eesti viiruse teise lainesse võrdlemisi haavatavana, leiab arenguseire keskuse raport.

Arenguseire Keskuses koostatud COVID-19 kindlusindeksi järgi on 17 majandusharust pidanud kõige paremini kriisile vastu info ja side, tervishoid ning metsa- ja puidutööstusega seonduvad ettevõtted.

«Eesti majandus toetub lähiaastatel ilmselt senisest enam nendele viirusekindlamatele sektoritele,» lausus arenguseire keskuse ekspert Uku Varblane.

Kõige tugevamalt on saanud viiruskriisis kannatada majutuse ja toitlustuse ning meelelahutusega seotud ettevõtted.

«Eesti majandus läheb koroonaviiruse teisele lainele vastu võrdlemisi haavatavas seisus,» ütles Varblane. «Mitmetes majandussektorites on olukorra taastumist oodates puhvrid ära kasutatud ja viiruskriisi uue lainega hakkama saamine on seepärast keerulisem,» lisas ta.

Varblase sõnul on mitmetes sektorites lükanud ettevõtted uued investeeringud ja arendustegevused edasi ning see avaldab negatiivset mõju ka teistele seotud majandusharudele.

«Kuna osade sektorite ettevõtteid mõjutab kasvanud nakkusoht ka otseselt, võib see lähiaastatel kaasa tuua meie majandusstruktuuri teisenemise –  paremini edenevad viiruskindlamad majandusharud,» selgitas Varblane.

Keskmisest haavatavamates sektorites luuakse 14 protsenti lisandväärtusest ja seal töötab iga viies töötaja.

COVID-19 kindlusindeks hindab majandusharude suhtelist mõjutatust viiruskriisist. Indeks põhineb ettevõtete majandusnäitajatel. Indeksis omab suurimat kaalu majandusharus tegutsevate ettevõtete käibe muutus (summaarne käive perioodil märts-august 2020 võrreldes aasta varasema perioodiga), lisaks võetakse arvesse töötajate arvu muutust nii võrrelduna 2019. aasta sama perioodiga kui ka eriolukorra järgset dünaamikat.

Samuti on võetud indeksi arvutamisel arvesse tööjõukulude muutust ning ka ettevõtete kasumi ja investeeringute muutust eelmise aasta sama perioodiga võrreldes. Sektorite arengudünaamikat on viiruskriisi kõrval mõjutanud ka pikaajalised trendid, näiteks tehnoloogiamahukuse kasv.

Arenguseire keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda riigikogu kantselei juures.