/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2020/12/09/13521493t1hcd80.jpg)
Koroonaviirusega võitlemiseks on vaja konkreetset plaani, mida praegu aga riigil pole, ütles pühapäeval «Vikerhommikus» endine terviseameti Põhja regiooni juht Ester Öpik.
Öpik: riigi võitlusplaan koroonaga jätab soovida (4)
Tallinna linnavalitsusse koroonaviiruse epidemioloogiliste ennetusmeetmete koordinaatoriks liikunud Öpiku sõnul polnud tal terviseametiski töötades alati selgust, milline on valitsuse plaan koroonaviiruse leviku piiramiseks. Värske segadus aga tekkis koolide sulgemisega seoses. Öpiku sõnul saaks riigijuhid koroonaga võitluses nende käsutuses olevate andmete pealt teha palju pikaajalisemaid plaane, kui seni on tehtud. Tema sõnul jätab soovida ka valitsuse kommunikatsioon.
«Minule isiklikult ja ametnikuna tundub, et kriisiolukorras on kõige olulisem sõnumite selgus ja kuidas erinevad asutused ja inimesed mõistavad seda, mis toimub. Tuleb aru saada, mis on olukord ja kuidas me edasi läheme,» rääkis Öpik raadiosaates.
Ta lisas, et suureks abiks oleks riigijuhtide parem planeerimisoskus ka otsustamisel, mis saab peale talvise koolivaheaja lõppu ehk 10. jaanuaril.
«Tallinnas lõppes koolijuhtidega arutelu selles faasis, et hea küll, nüüd me teame, kuidas järgmise nädala osas toimetame, aga mis saab järgmisel aastal? Ja mitte ainult 10. jaanuaril, kui lõppeb vaheaeg, vaid kogu kevade periood tuleks läbi mõelda juba nüüd,» lausus Öpik, kelle hinnangul ei saa riik lubada tekkida olukorral, kus laste haridus jääb pandeemia tõttu lünklikuks.
«Hariduse võimaldamine lastele on strateegiliselt pikas perspektiivis väga oluline küsimus. Me ei saa lubada väga suuri tagasilööke aasta ringi. Me ei tea, mis järgmise aastad toovad. Sellepärast oleks vaja läbi mõelda, kuidas õpitulemused saavutada, vaatamata selle, et loodus teeb omi trikke,» rääkis Öpik.