:format(webp)/nginx/o/2020/12/03/13510553t1hc584.jpg)
Sotsiaalministeerium tutvustas tänasel pressikonverentsil Eesti Covid-19 vaktsineerimise plaani.
VIDEO JA BLOGI ⟩ Sotsiaalministeeriumis tutvustati Covid-19 vaktsineerimise plaani (2)
Vaktsineerimise plaanist andsid ülevaate sotsiaalminister Tanel Kiik (KE), terviseala asekantsler Maris Jesse ja immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liige, perearst dr Marje Oona. Covid-19 vaktsiinide arendusest, ohutusest ja efektiivsusest ning Euroopa Liidu müügiloataotluste menetlemise hetkeseisust rääkis ravimiameti bioloogiliste preparaatide osakonna juhataja Triin Suvi.
«Me kõik ootame Covid-19 vaktsiine, et saaksime vaktsineerimise abil viiruse levikule piiri panna ja harjumuspärase elu juurde tagasi pöörduda. Riigiasutused ning tervise- ja sotsiaalsüsteem – haiglad, hooldekodud ja perearstikeskused teevad ettevalmistusi, et alustada vaktsineerimisega niipea, kui vaktsiinid Eestisse jõuavad,» ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.
«Esmajärjekorras soovime võimaldada vaktsineerimist tervishoiu- ja hoolekandeasutuste töötajatele ning hooldekodude elanikele, kuid loodame, et juba eeloleva kevade jooksul saab vaktsineerimine tasuta kättesaadavaks kõigile Eesti inimestele.»
Vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik ning 2021. aastal kõigile tasuta. Dr Marje Oona rõhutas, et kõik kasutusele võetavad Covid-19 vaktsiinid on läbinud vajalikud uuringud kümnetel tuhandetel inimestel. «Covid-19 vaktsiinid jõuavad Euroopa Liidu turule ja Eestisse järk-järgult, kuid kindlasti soovitan kõigil inimestel, kelle jaoks see võimalus avaneb ennast vaktsineerida. Vaktsineerimine võimaldab kaitsta Covid-19 haiguse eest nii ennast kui teisi,» ütles dr Oona. «Vanuse ja tervise tõttu riskirühmadesse kuuluvate patsientide vaktsineerimine hakkab toimuma perearstikeskustes, kuna perearstidel ja pereõdedel on selleks vajalik ettevalmistus ning kogemused.»
Covid-19 vaktsiini hankimise ja Eesti elanikele vaktsineerimise võimaldamise peamised eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle nakatumisel võib haigus kulgeda raskemalt (nt tervishoiutöötajad ning hoolekandeasutuste elanikud ja töötajad); ennetada ja vähendada Covid-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid; vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele; kaitsta elutähtsaid teenuseid osutavaid töötajaid, et kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist ning kaitsta elanikkonda Covid-19 haiguse leviku eest.