Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Pfizeri vaktsiini kõrvalmõjust on Eestis teada antud ligi 90 korral

Rakvere haigla erakorralise meditsiini osakonna juhataja Aile Kaasik oli esimene, kellele tegi nädal tagasi õendusjuht Markel Pajupuu maakonnas esimese koroonavaktsiini süsti. FOTO: Ain Liiva / Virumaa Teataja

Pfizeri/BioNTechi vaktsiiniga Comirnaty on Eestis kolme nädalaga immuniseeritud 18 275 inimest, kellest 66 on juba saanud ka kaks annust. Selle aja jooksul on ravimiamet saanud vaktsiini kõrvaltoime kohta 87 teadet, millest eelmisel nädalal saadeti 41.

Kolmes kirjas ravimiametile kirjeldati stressireaktsiooni, mis tekkis 10–40 minutit pärast vaktsineerimist. Veel kirjeldati kuumatunnet ja higistamist, vererõhu kõikumisi, tundlikkushäireid, värisemist, tasakaaluhäireid, söögiisu tõusu, pearinglust. Ühel juhul vajas inimene ravi. Kõik nähud möödusid.

Näo tundlikkushäireid (näonaha, huulte või keele tuimust, «sipelgate jooksmist», «surinaid») kirjeldati kuues kirjas. Nähud paranesid ilma ravita mõne päevaga.

Maitsetundlikkuse muutust (mõru või magusat maitset ja maitsetundlikkuse kadu) kirjeldati kahes kirjas.

Paikseid kõrvaltoimeid olid süstekoha valu, turse, punetus, süstekäe valu ja tuimus. 

Mittetõsistest süsteemsetest reaktsioonidest kirjeldati peavalu, pearinglust, halba enesetunnet, nõrkust ja jõuetust, uimasust, iiveldust, palavikku, külmavärinaid, kuumatunnet, lihasvalu, liigesvalu, seljavalu, alaselja tundlikkushäiret, lihaskangust, lümfisõlmede turset ja valulikkust, kurguvalu, köha, huuleherpese reaktiveerumist, südamepekslemist, raskustunnet rindkeres. Kõik inimesed paranesid paari päevaga või olid teatamise hetkel paranemas.

Ravimiameti sõnul kõik vaktsiinid võivad põhjustada kergeid paikseid reaktsioone ja üldnähte (peavalu, palavik, väsimus jt). Need reaktsioonid on vajadusel leevendatavad valuvaigisti või paikse külma kompressiga. Palaviku ja nõrkuse vm üldnähtude korral tuleks puhata. Nähud mööduvad üldjuhul paari päevaga.

Eestis hakati eelmisel nädalal vaktsineerima eakaid hooldekodu elanikke

Ravimiametile saadeti kaks kirja, kus eakatel kirjeldati halba enesetunnet ja nõrkust. Ühel juhul tekkis patsiendil palavik ning halva üldseisundi tõttu viidi ta haiglaravile.

Ravimiamet on teadlik ka kahest vaktsineeritud eaka (85- ja 91-aastase) surmast. Vaktsineerimise järel kõrvaltoimeid (sh palavikku või oksendamist) ei tekkinud ning arstide hinnangul puudub nendel juhtudel seos vaktsiiniga.

Kõrge vanus ei ole vaktsineerimise puhul vastunäidustus. Covid-19 haigusega hospitaliseeritute vanusest on näha, et Covid-19 haigus ohustab ennekõike just vanemaealisi ning seetõttu kaasati ka vaktsiinide uuringutesse üle 65-aastaseid krooniliste haigustega inimesi. 

Haprussündroomiga, väga halvas üldseisundis ja elu lõpule lähenevatel inimestel võivad ka vaktsiinide tavalised kõrvaltoimed (nt palavik, iiveldus ja oksendamine) mõjuda halvemini ja kiirendada väga raskelt haigete eakate surma saabumist.

Vaktsineerijad hindavad riski ja kasu suhet ning kaaluvad sellistel juhtudel vaktsineerimise kasu ja kahju väga hoolikalt. Kui juhtub, et mõni vaktsineeritu sureb vahetult või mõni aeg pärast vaktsineerimist, siis iga juhtumi puhul hinnatakse, kas vaktsineerimine võis ebasoodsalt mõjutada rasket kroonilist haigust või lahkus inimene haiguse tõttu. Ravimiametile saadetakse teatis, kui tervishoiutöötaja peab seost vaktsiiniga võimalikuks.

Tagasi üles
Back