Uuring ⟩ Koroonaviirusega nakatunute hulk kasvab pea igas maakonnas

Igast puhastusjaamast võeti koroona reoveeuuringuks proove – kas Viljandi ja Haapsalu elanikud peaksid kartma? Pildil ASi Tartu Veevärk juhataja Toomas Kapp. Foto: Sille Annuk

Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu põhjal saab öelda, et viiruse levik püsib stabiilselt suur. Kasvanud on rohke viirusesisaldusega proovide hulk.

Uuringu juhi, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete professori Tanel Tensoni sõnul on kasv tulnud keskmise viirusesisaldusega proovide arvelt.

«Võrreldes möödunud nädalaga on tulemusi kuvava kaardi üldmulje läinud punasemaks. See väljendub ka Eesti keskmist olukorda kirjeldavas reoveeindeksis, mis on paaril eelneval nädalal olnud languses, nüüd aga taas tõusule pöördunud. Sellest võib järeldada, et tõenäoliselt on nakatunute hulk mitmeski Eesti piirkonnas vahepeal kasvanud,» selgitas Tenson.

Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu põhjal võib öelda, et viiruse levik püsib stabiilselt suur. Foto: Tartu Ülikool

Viirusesisaldus reoveeproovides on keskmisest suurem pea kõikjal Eestis, mistõttu on piirangute ühtlustamine uuest nädalast Tensoni hinnangul igati asjakohane. «Viiruse levikut pidurdab üksnes lähikontaktide vähendamine. See on ühtviisi oluline kõigis Eesti piirkondades,» ütles Tenson. 

Koroonaviiruse seire reoveest annab varajast infot viiruse leviku hindamiseks enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist. Uuring aitab avastada varjatud koldeid ja jälgida muutusi puhangudünaamikas.

Reoveeproove võetakse iga nädal kõigis maakonnakeskustes ja üle 10 000 elanikuga linnades.