Uuring ⟩ Eestimaalased on valdavalt vaktsineerimisusku

Inimesed järgivad koroonaviiruse tõkestamise juhiseid jätkuvalt hoolsalt Foto: Remo Tõnismäe / Postimees

62 protsenti Eesti elanikest on valmis laskma end koroonaviiruse vastu vaktsineerida: 34 protsenti vaktsineeriks end võimalusel kindlasti ning 28 protsenti pole veel otsustanud, kuid ilmselt vaktsineeriks. Vastajatest oli kolm protsenti juba vaktsineeritud. 

Inimeste käitumises märkimisväärseid erinevusi võrreldes kahe nädala taguse uuringuga pole ning viiruse leviku tõkestamise juhiseid järgitakse jätkuvalt hoolsalt, selgub riigikantselei tellimusel veebruari alguses tehtud Turu-uuringute küsitlusest.

Jaanuari algusega on vähenenud nende hulk, kes pigem või kindlasti ennast ei laseks vaktsineerida, selliste inimeste osakaal langes 31 pealt 29 protsendile. 

Keskmisest enam on kindla vaktsineerimise sooviga 65-aastased ja eakamad (52 protsenti). Mida harituma elanikkonna rühmaga on tegu, seda kõrgem on ka vaktsineerimist soovijate osakaal.

Keskmisest enam on vaktsineerimist mittesoovijaid vanuses 25-49 (38 protsenti) ning Kirde-Eestis (40 protsenti). Eestlastest ei vaktsineeriks end 23 protsenti ja muust rahvusest Eesti elanikest 42 protsenti.

Kas hüved tõmbavad inimesi vaktsineerima?

Uuriti ka seda, kas inimesed oleksid valmis end koroonaviiruse vastu vaktsineerima, kui see lihtsustaks nende jaoks reisimist. 

Erand vaktsineeritud või läbipõdenud piiriületajale

Muudatuse kohaselt ei kohaldata 10-päevast elukohas või püsivas viibimiskohas viibimist ega testimisnõudeid aga inimesele, kes on kuue jooksul Covid-19 haiguse läbi põdenud ja kelle arst on tunnistanud terveks või kes on viimase kuue kuu jooksul läbinud Covid-19 haiguse vastase vaktsineerimise. Samas peab ta jätkuvalt kinni pidama Eestis kehtivatest piirangutest ja järgima kõiki haiguse leviku tõkestamiseks kasutusele võetud meetmeid.

Turu-uuringute uuringujuht Vaike Vainu selgitas, et reisipiirangute leevendamine on vaktsineerimist motiveerivaks argumendiks eelkõige nende jaoks, kes ka ilma selle argumendita suhtuvad soosivalt vaktsineerimisse. 

«Samas oleks lihtsama reisimise nimel valmis vaktsineerimist kaaluma ka 29 protsenti neist, kes enne reisipiirangute leevenemise argumendi esile toomist vastasid, et pigem end ei vaktsineeriks ja 8 protsenti neist, kes kindlasti ei vaktsineeriks,» selgitas Vainu. 

Miks suhtutakse hästi koroonavaktsiini?

Pea pooled Covid-19 vaktsineerimisse soosivalt suhtuvad vastanud põhjendasid seda kõige sagedamini usuga vaktsiini tõhususse, kuid ka sellega, et hindavad Covid-19 haigust endale piisavalt ohtlikuks (37 protsenti) või soovivad aidata ühiskonnal kriisist kiiremini väljuda (36 protsenti).

Need, kes olid täielikult vaktsineerimise vastu, põhjendasid seda kõige sagedamini arvamusega, et Covid-vaktsiinide kõrvaltoimed võivad olla liiga ohtlikud (55 protsenti). Kõhklejad põhjendasid oma kõhklusi sagedamini sellega, et neil pole koroonavaktsiini kohta piisavalt informatsiooni. 

Kolm inimest neljast leiab, et vaktsiinide kohta levib väärinfo 

Kolm inimest neljast on seisukohal, et Covid-19 vaktsiinide kohta levib palju ebatäpset infot. Valdavalt usuvad inimesed, et väärinfot levitatakse üldise vähese teadlikkuse tõttu, kuid enam kui kolmandik (38 protsenti) inimestest arvab, et vaktsiini kohta levitatakse väärinfot ka tahtlikult. Keskmisest sagedamini arvavad seda eestlased ning 75-aastased ja eakamad Eesti elanikud. 

Koroonaviirusega seotud olukord on 42 protsendil elanike hinnangul vähendanud nende enda või pere sissetulekut, kusjuures kui eestlastest on sissetulekute vähenemine puudutanud 36 protsenti, siis muust rahvusest elanikest 55 protsenti. 20 protsendil elanike hinnangul on neil praeguste sissetulekutega raske hakkama saada ning ka siin ilmneb rahvusrühmade vahel märkimisväärne vahe – eestlastest kogeb toimetulekuraskusi 15 protsenti ja teistest rahvustest elanikest 31 protsenti. 

Inimesed peavad meetmetest kinni

Uuringu kohaselt inimesed järgivad jätkuvalt suuniseid. 89 protsenti järgib enda sõnul kõiki või enamikke juhistest. Viiruse leviku takistamiseks loodud reegleid ei järgi enda sõnul vaid viis protsenti elanikest. 

Jaanuari lõpuga võrreldes on vähesel määral kasvanud praeguseid meetmeid asjakohaseks pidavate inimeste osakaal (39-lt protsendilt 43-ni). Meetmete karmistamist või leevendamist toetavate inimeste osakaal on jäänud sisuliselt samale tasemele, mis jaanuari lõpus (meetmete karmistamist toetab 37 protsenti ja nende leevendamist 17 protsenti elanikest).

Meetmete karmistamist toetavad kõige sagedamini noorimad ja vanimad elanikud – 46 protsenti nii 15-24-aastastest kui ka üle 64-aastastest pooldab karmimaid meetmeid. Märkimisväärne on, et üle 64-aastastest pooldaks meetmete leevendamist vaid 4 protsenti.