Mida need mutatsioonid põhjustavad? N501Y mutatsiooni peeti varasügisel adaptatsiooniks hiirtele – ja nii sattus see ka minu kätte –, kuid praegu on selge, et see soodustab seondumist ACE2 retseptorile üldiselt. Mõnedel andmetel E484K soodustab, teistel andmetel vähendab retseptorile seondumist – efekt pole seega selge. Küll aga on selge, et see mutatsioon vähendab mitme SARS-CoV-2 virione neutraliseeriva antikeha efektiivsust.
Me ei pea paanikasse langema, tänasega on tuvastatud Lõuna-Aafrika viirusejuhte kogu maailmas umbes 2000 ja see tüvi kujutab praegu endast rohkem viroloogilist kaasust.
Kas on teada, kuidas vaktsiinid nende eest kaitsevad? On räägitud, et nn Lõuna-Aafrika tüve vastu ei ole AstraZeneca vaktsiinist abi?
Madis Metsis: See LAVi tüvi pälviski suuremat tähelepanu seoses Lõuna-Aafrika terviseministri avaldusega, et AstraZeneca vaktsiin olla piiratud kaitsega selle vastu ja seda ei hakata kasutama.
AstraZeneca vaktsiin on aga kõige suurema tootmisvõimusega vaktsiin maailmas, India Seerumi Instutuut on lubanud seda toota 1,2 miljardit doosi sel aastal. Ja kuna see vaktsiin on pea 10 korda odavam Pfizeri omast ja transporditav ilma väga rangete temperatuurinõueteta siis eeldati, et see saab olema nn «kolmanda maailma vaktsiin».
Vaadates selle LAVi uuringu tagapõhja, pole ma päris kindel, kas asi on nii lihtne – tehti katse ju vaid 2000 inimesega.
Kas mRNA tehnikaga loodud vaktsiinid toimivad nende suhtes paremini?
Madis Metsis: Sisuliselt pole vahet, millist tüüpi vaktsiiniga on tegu. Tähtis on antigeen, mida vaktsiin kannab. mRNA vaktsiini puhul on uue mutatsiooniga vaktsiini loomine ehk natuke kiirem, aga arvestades, et põhiaeg läheb kliinilisteks katsetusteks, ei näe ma erilist vahet. Pfizeri teade, et nende vaktsiin töötab LAVi tüve vastu. Nende katsed on tehtud aga laboris.