Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

ITKs suri vaktsiini saanud mees. Uuritakse seost
Täiendatud kell 16.44

Foto on illustratiivne FOTO: Brendan Mcdermid

Ida-Tallinna keskhaiglas suri 31-aastane mees, keda vaktsineeriti mõni nädal tagasi AstraZeneca koroonavaktsiiniga. Veel ei ole selge, kas vaktsineerimisel ja mehe surmal on seos.

Ravimiametile saabus täna teave 31-aastase mehe surmajuhtumist, keda vaktsineeriti koroonavaktsiiniga 17. veebruaril. Amet alustas täiendava informatsiooni kogumist ja andmete analüüsi.

Pärast AstraZeneca vaktsiini tekkis mehel tugev peavalu ja palavik, mille kestus ei ole ravimiametile teada. Kümme päeva pärast vaktsineerimist tekkis mehel raske terviserike, mis vajas haiglaravi. Täna teavitas Ida-Tallinna keskhaigla arst ravimiametit mehe surmast. 

«Avaldan sügavat kaastunnet lähedastele. Koostöös raviarsti ja ekspertidega täpsustame juhtunu asjaolusid,» lausub Ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp.

Raudsepp selgitas, et praegu käib Eestis laialdane eesliinitöötajate vaktsineerimine, jätkame vaktsiinide, nende toime ja kõrvaltoimete kohta info jagamist. 

Ravimiameti kinnitusel on AstraZeneca vaktsiini kasutatud sadadel tuhandetel inimestel ja ravimiohutusjärelevalve pole näidanud ohusignaale, millele ei viidanud kliiniliste uuringute andmeid.

«Ida-Tallinna keskhaiglast teavitati meid noore, 31-aastase mehe surmast, kes oli päästetöötaja,» kommenteeris ravimiameti ohutusjärelvalvebüroo juhataja Maia Uusküla valitsuse pressikonverentsil.

«Praegu pole piisavalt andmeid, et on seos vaktsiiniga,» nentis Uusküla. Teadaolevalt tekkisid mehel pärast kaitseüsti peavalu ja palavik, mis on võrdlemisi sagedased kõrvaltoimed. Siiski tekkis valuvaigistit võtnud mehel 10 päeva hiljem tõsisem terviserike, misjärel viidi ta haiglasse. Kolmapäeval kella 12 paiku teatati mehe surmast. 

Uusküla sõnas, et täpsem uurimine ja andmete hindamine võtab aega, et teha kindlaks, kas vaktsiin või selle kõrvaltoime võis mängida mehe surmas rolli.

«Inimestel, kes on vaktsineerima minemas, ei ole siiski vaja muretseda,» rõhutas ta. «Kui kõrvaltoimed kestavad kauem kui neli päeva, siis võiks sellest kindlasti arstile rääkida. Kuid meile seni teadaolevalt selliseid juhtumeid ei ole.»

Ka tervise- ja tööminister Tanel Kiik lisas, et praegu ei saa veel esialgse info põhjal järeldusi teha. 

Varem on ravimiametile teatatud neljast eakast, kes surid neli-viis päeva pärast vaktsiini saamist. Siiski ei olnud neil tekkinud kõrvaltoimeid ja kõigil eakatel olid kaasuvad südame-veresoonkonna haigused, rääkis Uusküla varem Postimehele. 

Ravimiamet saab teada vaid nendest surmajuhtudest, mil teatakse seosest ravimite ja vaktsiinidega. Uusküla sõnul on siin mitu olulist aspekti, mida arvestamata ei tohi numbreid interpreteerida.

Esiteks peavad arstid teatama ravimiametile tõsistest kõrvaltoimetest, mille puhul nad hindavad seose vaktsiini või ravimiga võimalikuks. Tõsiseks kõrvaltoimeks loetakse aga sellist, mis lõppeb surmaga, on eluohtlik, nõuab haiglaravi või haiglaravi pikendamist, põhjustab pikaajalise töövõime kaotuse, raske või sügava puude, kaasasündinud väärarengu või sünnidefekti.

Teiseks peavad arstid koroonavaktsiinidega seoses teatama kõigist kõrvaltoimetest, mille puhul peavad seost üldse võimalikuks. Surmajuhtudest peab teatama juhul, kui arsti hinnangul võis vaktsiinist põhjustatud kõrvaltoime raskendada haigusseisundit, mis lõppes surmaga. «Oleme arstidele öelnud, et kahtluse korral võib enne teatise saatmist meiega nõu pidada – parem teatada, kui mitte,» selgitas Uusküla. Ehk siis väga raskelt haige patsiendi puhul peab arst otsustama, kas vaktsineerimisest on oodata täiendavat kasu. «Kui patsient on lähenemas elu lõpule või on sellises üldseisundis, kus ka näiteks palavikust ja oksendamisest tingitud vähenegi veepuudus võib seisundit halvendada, siis hindab arst, kas vaktsineerimine on ikka vajalik,» selgitas Uusküla.

Kolmandaks võivad lähedased ravimiametile teatada vaktsineerimisele järgnenud surmast ka siis, kui arsti hinnangul seos puudub. «Ravimiamet hindab ise seose võimalikkust. Selleks on vajalikud täiendavad andmed (patsiendi anamnees, st kaasuvad haigused, kasutatud ravimid, muud teostatud raviprotseduurid), mida üldjuhul saame arstilt,» selgitas Uusküla, kuidas ameti uurimine siis välja näeks.

Tema sõnul aga ei tea lähedased enamikul juhtudest täpselt, eriti hooldekodu elanike puhul, mis ravimeid lähedased võtavad või milline oli nende seisund enne surma.

Saaremaal suri ühe vaktsiinidoosi saanud 30-aastane naine koroonasse

16. veebruaril tuli Saaremaalt Sõmera kodust teade, et koroonasse suri 30-aastane naisklient, kellel oli kaasuvaid haigusi, ent oli saanud ka vaktsiini. Kuressaare haigla ravijuhi Edward Laane sõnul viibis naine haiglas viirusinfektsioonist tingitud kopsupõletiku tõttu. Hoolekandeasutuse kliendina sai naine ühe doosi vaktsiini üheksa päeva enne seda, kui ta haiguse tõttu haiglasse sattus. Ravijuht rõhutas, et ühe vaktsiinidoosi saanud inimesed ei tohiks veel arvata, et nad on Covid-19 eest kaitstud, sest süst ei tähenda seda, et immuunsus tekib kohe järgmisel päeval. Laane arvates võis naine saada nakkuse pärast esimest vaktsiinidoosi, kui immuunsus ei olnud veel välja kujunenud.

Vaktsiinide kõrvaltoimed

Esmaspäeva hommiku seisuga on Eestis Covid-19 vaktsiinidoose tehtud 112 807 ja vaktsiinidega seoses on ravimiametile saadetud 1209 kõrvaltoime teatist (1 protsent vaktsiinidoosidest), neist 698 teatist Pfizeri, 13 teatist Moderna ja 426 teatist AstraZeneca vaktsiini kohta.

Sihtrühmad ja vaktsineeritute hulk, keda kolme vaktsiiniga vaktsineeritakse, on erinevad, mis võib tähendada ka erinevat teatiste üldarvus ja aktiivsust kõrvaltoimetest teatamisel. Eeltoodud numbrite põhjal vaktsiine omavahel võrrelda ei saa.

AstraZeneca koroonavaktsiini on Euroopa Ravimiametis põhjalikult hinnatud ja on kinnitatud selle ohutust ja tõhusust ning vastavust kvaliteedistandarditele. Tingimustega müügiluba tähendab, et tootja on kohustatud pärast müügiloa saamist edastama kahe aasta jooksul täiendavaid andmeid nii ravimi ohutuse, efektiivsuse kui kvaliteedi kohta. Euroopa ravimiamet jätkab andmete kogumist ja hindamist.

Tagasi üles
Back