Uuring: inimeste ohutunnetus suurenes veebruari lõpus järsult

Maskides inimesed Pärnus. Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Veebruari lõpus suurenes järsult Eesti elanike ohutunnetus ning sellega kaasnes soov vaktsineerida ning meetmeid karmistada, selgub uuringust.

Veebruari lõpus kasvas järsult inimeste hulk, kes soovivad koroonavastaste meetmete karmistamist ning suurenes arusaam olukorra kriitilisusest, samuti kasvas COVID-19 vastu vaktsineeritute ja vaktsineerimist soovivate inimeste osakaal, selgub riigikantselei tellimusel veebruari lõpus Turu-uuringute AS-i tehtud Eesti elanike küsitlusest.

«Kolmveerand Eesti elanikest hindab praegust olukorda kriitiliseks ning leiab, et vale käitumine võib tähendada viiruse leviku kasvu. See on väga suur muutus võrreldes veebruari algusega, mil sellel seisukohal oli vaid pool uuringus osalenutest,» ütles Turu-uuringute AS uuringujuht Karin Reivart sotsiaalministeeriumi pressiesindaja vahendusel. «Kui kahe nädala eest arvas kolmandik Eesti inimestest, et terav kriis on möödas, kuid peab endiselt säilitama valvsuse, siis eelmisel nädalal oli sellel seisukohal vaid kaheksa protsenti.»

Enim tunnetavad olukorra kriitilisust just vanemad inimesed, üle 75-aastastest peab olukorda kriitiliseks 97 protsenti. Ohutunnetus on madalaim 15-49-aastaste hulgas, kellest pidas olukorda kriitiliseks ligikaudu 65 protsenti. Kuigi ohutunnetus kasvas märgatavalt mõlemas rahvusrühmas  - eestlastel 21 ja teisest rahvusest elanikel 24  protsendi võrra, on eestlaste seas ohutunnetus jätkuvalt märksa kõrgem võrreldes muust rahvusest inimestega. 82 protsenti eestlastest ja 58 protsenti muust rahvusest inimestest pidas olukorda eelmisel nädalal kriitiliseks. Eestlastest arvab vaid seitse protsenti, et olukorrale on üle reageeritud, muust rahvusest vastajate seas oli sellel arvamusel 19 protsenti.

«Järsult on muutunud inimeste suhtumine koroonaviiruse leviku tõkestamiseks seatud piirangutesse. Enneolematult suur on nende inimeste osakaal, kes soovivad meetmete karmistamist,» ütles Reivart.

Veebruari alguses arvas vaid kümme protsenti inimestest, et kehtivaid meetmeid peaks kindlasti karmistama. Kuu lõpuks oli nende inimeste osakaal pea kolmekordistunud 28 protsendini, sellele lisandub 34 protsenti vastanutest, kes pigem toetavad meetmete karmistamist.

«See on kõrgeim meetmete karmistamise ootuse näitaja alates koroonaviiruse kriisi algusest. Kokku soovib viirusevastaste meetmete karmistamist enam kui 60 protsenti vastanutest, meetmete leevendamist toetab vaid 13 protsenti  vastanutest,» lisas Karin Reivart.

Praeguseid meetmeid pidas veebruari lõpus piisavaks vaid 20 protsenti inimestest, mida on üle kahe korra vähem kui kuu alguses. Samal ajal kahekordistus nende inimeste arv, kes soovisid meetmete karmistamist. Märkimisväärselt kasvas toetus meelelahutusasutusi, üritusi ja ka reisimist puudutavatele piirangutele, mida soovitab kindlasti jätkata üle poole Eesti elanikest, kokku ligi 90 protsenti elanikest peab neid piiranguid vajalikeks.

Ohutunnetuse kasvades on suurenenud ka inimeste soov end COVID-19 vastu vaktsineerida. Kokku ligi 70 protsenti vastanutest on enda sõnul kas juba vaktsineeritud (kaheksa protsenti) või valmis end vaktsineerima (61 protsenti). Veebruari alguses oli nende inimeste osakaal 65 protsenti.

Tõus on suurem muukeelse elanikkonna seas – veebruari alguses oli neist valmis vaktsineerima 47 protsenti ja vaktsineeritud kolm protsenti, veebruari lõpus on valmis vaktsineerima 50 ja juba vaktsineeritud viis protsenti. Sealhulgas on suurenenud inimeste osakaal, kes kindlasti end vaktsineeriksid – jaanuari alguses soovis end kindlasti vaktsineerida 32 protsenti  vastanutest, veebruari lõpuks 37 protsenti vastajatest. Kindlasti ei soovi ennast vaktsineerida 13 protsenti.

«Vaikselt aga kindlalt kasvav huvi vaktsineerimise vastu on ootuspärane areng,» kommenteeris COVID-19 teadusnõukoja liige psühholoog Andero Uusberg. «Mida rohkem inimesi on Eestis vaktsineeritud, seda rohkem on ka nende lähikondseid, kes näevad juba oma silmaga, millised on või ei ole vaktsineerimise kõrvaltoimed ja millise kergendustunde vaktsineerimine inimesele annab.»

Samal ajal ei ole inimeste hirm koroonaviirusega nakatuda võrreldes varasemate uuringutega märkimisväärselt muutunud ja püsib 70 protsendi tasemel. Kartus enese teadmata kusagilt koroonaviirust saada on suurem vanemate inimeste seas ning väiksem noorematel vanusegruppidel.

90 protsenti  inimestest hindab, et on koroonaviiruse leviku tõkestamise meetmetega üldjoontes või hästi kursis. Veebruari algusega võrreldes on 56 protsendini kasvanud nende osakaal, kes teadlikult ja regulaarselt otsivad koroonaviiruse-alast informatsiooni, kuna peavad seda teemat oluliseks. Kõige paremini peavad ennast kursis olevaks vanemad inimesed. Üle 75-aastaste seas on meetmetega hästi kursis 65protsenti. Samas 15-34-aastaste seas on enda hinnangul meetmetega hästi kursis vaid iga kolmas, üldjoones on neist meetmetega kursis 51-58 protsenti.

Kõiki või enamikku koroonaviiruse leviku tõkestamiseks antud ametlikest suunistest järgib enda sõnul 90 protsenti inimestest. See näitaja on püsinud muutumatuna detsembri keskpaigast. Kui vanematest inimestest järgivad neid suuniseid igal võimalikul juhul 85, siis nooremate seas on see 60-70 protsendi vahel. Näiteks 15-24-aastastest järgib enamust juhistest 29 protsenti.

Koroonaviiruse-alase informatsiooni peamisteks allikateks on Eesti meediakanalid, seejuures on rahvusrühmade vahel väike erinevus. Kui eestlaste seas on kõige populaarsemad ETV uudised ja saated, mida nimetab olulise infoallikana 57 protsenti  eestlastest ja teisel kohal on Eesti meediaportaalid, mida mainib 49 protsenti, siis teisest rahvusest elanike seas on populaarseimad Eesti meediaportaalid nagu Delfi ja Postimees eesti ja vene keeles (57 protsenit). Populaarsusest teisel kohal on ETV ja ETV+ uudised ja saated kokku (olulised vastavalt 21 ja 19 protsendi jaoks) ja kolmandal kohal on sotsiaalmeedia (29 protsenti). PBK ja muud Venemaa telekanalid on olulised vaid 11 protsendi eestivenelaste jaoks ja nende olulisus on kriisi kestel alates kevadest langenud kaks korda.

Küsitluse tellis riigikantselei ja viis läbi Turu-uuringute AS. Uuringu 24. küsitluslaine viidi läbi ajavahemikus 26.-28. veebruarini.