/nginx/o/2020/12/30/13553492t1h06ea.jpg)
Norra tervishoiuametnikud teatasid veel kolmest juhtumist, kus AstraZeneca koroonavaktsiini saanud noortel inimestel tekkis tromboos või ajuverejooks, kuid ametnike hinnangul ei ole seos vaktsiiniga kinnitatud.
Norra uurib AstraZeneca vaktsiini võimalikke tõsiseid kõrvalmõjusid (11)
Norra ravimiagentuuri sõnul on sarnastest juhtumitest teateid ka teistes Euroopa riikides. Kuigi seos vaktsiiniga pole kinnitust saanud, siis kõik, kes on alla 50 aasta vanad, kes tunnevad ennast pärast vaktsiini saamist halvasti ning kel tekivad kaitsesüsti järel sinised laigud, peaksid pöörduma arsti poole, lisati.
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) teatas, et põhjuslikku seost vaktsiini ja tromboosi tekkimisel avastatud pole. Vaktsiini kasutamine peatati ajutiselt Taanis, Norras ja Islandil pärast vereklompide tekkimist mõnel vaktsiini saanud inimesel.
Mitu teist riiki on peatanud ühe vaktsiinipartii dooside kasutamise.
AstraZeneca ja Euroopa Liidu ravimijärelevalve on kinnitanud, et vaktsiin on ohutu.
Esimesena teatas vaktsiini kasutamise peatamisest Taani, kuid rõhutas, et tegemist on ettevaatusabinõuga.
Norra Ravimiagentuuri sõnul on nad saanud mitu teadet noorte vaktsineeritud inimeste kohta, kel on tuvastatud nahaalune verejooks (väikesed täpid ja/või suuremad sinised laigud). Tegemist on tõsise sümptomiga, lisati.
«Täna saime veel kolm teadet tõsiste verehüübe või ajuverejooksu kohta noortel inimestel, kes on saanud AstraZeneca vaktsiini. Nad vajavad nüüd haiglaravi.»
«Norra Ravimiagentuuri ülesanne on nüüd neid võimalikke kõrvalmõjusid uurida ning rakendada vastavaid meetmeid,» ütles Norra Tervishoiuinstituudi Nakkuste Kontrolli ja Keskkonnatervise osakonna direktor Geir Bukholm.
AstraZeneca, kes lõi vaktsiini koostöös Oxfordi Ülikooliga, on oma vaktsiini ohutust kinnitanud.
«Selle vaktsiini ohutust uuriti põhjalikult kolmanda faasi kliinilistel uuringutel ja eelretsenseeritud andmed kinnitavad, et vaktsiini talutakse üldiselt hästi,» ütles pressiesindaja AFP-le.