Eelmisel nädalal teatati 11 tõsisest vaktsineerimise kõrvaltoimest

COVID-19 vastu vaktsineerimine. Foto: Dmitri Kotjuh

Möödunud nädalal sai ravimiamet tõsise kõrvaltoime teatise kolme Comirnaty ja kaheksa AstraZeneca vaktsiini kohta. 

Eelmisel nädalal saadeti ravimiametile Comirnaty vaktsiini kohta 37 teatist.

• 28 teatist naistel esinenud kõrvaltoimete kohta, neist 5 üle 70-aastastel
• 9 teatist meestel esinenud kõrvaltoimete kohta, neist 1 üle 70-aastasel

57% teatistest on teise annuse, 30% esimese annuse ja 13% mõlema annuse järgselt tekkinud reaktsioonide kohta. Teadaolevalt tekib mRNA vaktsiinide kasutamisel teise annuse järgselt kaebusi veidi rohkem ja need võivad olla tugevamad.

Tõsiseid (ravi vajanud) reaktsioone kirjeldati kolmes teatises:

• 82 –aastasel mehel tekkis kolm päeva pärast 1. vaktsiinidoosi ühe silma veresoone tromb ja nägemise kaotus. Lisaks kasutab mees metotreksaati, millel trombide teke on teadaolev kõrvaltoime.
• Kaks inimest (alla 65-aastased) haigestusid sümptomaatilisse (kuid mitte haiglaravi vajavasse) Covid-19 haigusesse vastavalt 1 kuu ja 1,5 kuud pärast teist vaktsiiniannust.

Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid mittetõsiseid reaktsioone, mis kestsid mõne päeva (üksikutel juhtudel kauem). Lisaks kirjeldati ninaverejooksu, vererõhu tõusu, südamepekslemist, valu südame piirkonnas, hingamisraskust, jäsemete tundlikkushäireid ja närvivalu, löövet, tasakaaluhäireid, kõhuvalu jt üldisi nähte.

Töövõimetuslehte vajati kahel juhul kaheks päevaks.

Moderna vaktsiini kohta saadeti eelmisel nädalal seitse teatist, kõik naistel esinenud kõrvaltoimete kohta, neist üks üle 70-aastasel.

Teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid mittetõsiseid reaktsioone. Ühel juhul kirjeldati alatemperatuuri teket ja ühel juhul tekkis vaktsineerimisjärge stressireaktsioon.

AstraZeneca vaktsiini kohta saadeti eelmisel nädalal 486 teatist.

• 382 teatist naistel esinenud kõrvaltoimete kohta
• 104 teatist meestel esinenud kõrvaltoimete kohta (kõik alla 70-aastased)

Tõsiseid (ravi vajanud) reaktsioone kirjeldati kaheksas teatises:

• 27-aastasel naisel tekkis vaktsiinidoosi järgselt teisel päeval ravi vajanud oksendamine ja kõhulahtisus, patsient paranes.

  Oksendamine ja kõhulahtisus on vaktsiinile teadaolevad võimalikud kõrvaltoimed. Kui seedehäire ja/või palaviku tõttu tekib oluline vedelikukaotus ja enesetunne halveneb, tuleks pöörduda arsti poole või kutsuda kiirabi.

• 66-aastasel naisel tekkis vaktsiinidoosi päeval näonärvi äge paralüüs (Belli paralüüs). Patsient sai ravi ja on paranemas.

Allergilised reaktsioonid:

• 55-aastasel naisel tekkis 10 minutit pärast vaktsiinidoosi allergiline reaktsioon, mis vajas ravi. Patsient paranes täielikult.
• 64-aastasel mehel tekkis kaheksa tundi pärast vaktsiinidoosi angioödeem (näo ja kaleapiirkonna turse). Patsient sai erakorralist ravi ja paranes täielikult
• 41-aastasel naisel tekkis 12 tundi pärast vaktsiinidoosi kõriturse ja nõgeslööve. Patsient sai erakorralist ravi ja paranes täielikult.
• 33-aastasel naisel tekkis kuuendal päeval pärast vaktsiinidoosi nõgeslööve ja jäsemete-, näo-, kõriturse. Patsient sai erakorralist ravi ja paranes täielikult

  Allergilised reaktsioonid võivad tekkida vahetult pärast vaktsineerimist, aga ka mõned tunnid kuni päevad hiljem. Näoturse, hingamisraskuse ja laialdase sügeleva ja turses lööbe tekkimisel tuleb kohe kutsuda kiirabi.

Lisaks teatati:

• 68-aastasel naisel ajuverejooksu tekkest vaktsiinidoosile järgnenud päeval. Nähud algasid segasusseisundi, peavalu ja nägemishäiretega. Patsient vajas erakorralist ravi ja haiglaravi. Juhtumi seos vaktsiiniga ei ole praegu selge.
• 63-aastase naise surmast kõrge palaviku foonil minestamisest tingitud kukkumise ja peatrauma tõttu. Patsiendil olid kaasuvalt südame-veresoonkonna haigused. Vaktsiinist tingitud palavik, tasakaaluhäired ja minestamine on tõenäolised kukkumise põhjused.

  Kõrge palavik ja pearinglus suurendavad kukkumise ja vigastuste riski. Seetõttu on selliste kõrvaltoimete puhul vaja olla väga ettevaatlik, eriti eakatel.

Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid mittetõsiseid reaktsioone. Lisaks kirjeldati ninaverejooksu, menstruaaltsükli välist verejooksu, tundlikkushäireid, vererõhu tõusu, südamepekslemist, kõhuvalu, hingamisraskust, kergeid nägemishäireid, rindkere valu, seljavalu, köha, ninakinnisust, kurguvalu, alatemperatuuri, nõgestõbe, hematoome (verevalumid), kergeid kõnehäireid, tasakaaluhäireid.

Kuna erinevate vaktsiinide kasutamise puhul on harva teatatud trombotsütopeeniast (vereliistakute vähesusest) ja sellest tingitud veritsustest, tuleks nahaaluste verevalumite või korduva/kestva veritsuse puhul konsulteerida oma perearstiga, kes võib otsustada teha vajadusel vereanalüüsi.

Töövõimetuslehte vajati 37 juhul paariks-kolmeks päevaks (peamiselt palaviku jm valude, peavalu, iivelduse, oksendamise või kõhulahtisuse, nõrkuse ja väsimuse tõttu), mõnel juhul kauemaks.

Uuringute andmetel tekib AstraZeneca vaktsiini kasutamisel teise annuse järgselt kaebusi vähem võrreldes esimese annusega.