Teadlased: koroonaviiruse uued tüved arenesid tõenäoliselt nõrga immuunsusega inimestes

Mõni immuunpuudulikkusega inimene võib viirust kanda kauem kui kaheksa kuud. Foto: Shutterstock

Üha rohkem tõendeid viitab, et viiruste muteerumise inkubaatoriks võivad olla vähihaiged ja teised immuunprobleemidega inimesed, kirjutab New York Times.

Koroonaviirusel tekivad mutatsioonid tavaliselt aeglases, kuid püsivas tempos, umbes kaks mutatsiooni kuus. Kuid Suurbritanniast levima hakanud uus tüvi, mida nimetatakse B.1.1.7, oli omandanud 23 mutatsiooni, mida ei olnud esmakordselt Hiinas tuvastatud viirusel. Ja 17 neist olid tekkinud korraga.

Ekspertide sõnul on selle kohta ainult üks hea hüpotees: mingil hetkel pidi viirus nakatama nõrga immuunsüsteemiga inimest, võimaldades sel kuude kaupa kohaneda ja areneda inimese kehas, enne kui see teistele levis. «See näib olevat kõige tõenäolisem seletus,» ütles Cambridge'i ülikooli viroloog dr Ravindra Gupta.

Kui see on tõsi, siis peaksid olema inimesed, kellel on nõrk immuunsus — näiteks vähihaiged — esimeste seas, kes vaktsineeritakse, ütles Michigani ülikooli viroloog ja nakkushaiguste arst dr Adam Lauring. Mida kiiremini see rühm saab kaitstud, seda väiksem on oht, et nende kehad muutuvad inkubaatoriteks järgnevalt maailma suunduvatele tüvedele.

See võib olla keeruline, lisas ta. Samal põhjusel, miks neil inimestel ei teki viirusele tugevat immuunvastust, ei pruugi vaktsiinid neil hästi töötada. Nii et võib-olla tuleb neid ravida ka monoklonaalsete antikehade kokteilidega, ütles ta.

Mitmed uuringud on näidanud, et mõni immuunpuudulikkusega inimene võib viirust kanda kauem kui kaheksa kuud, andes viirusele piisavalt aega ja võimalusi areneda.