/nginx/o/2023/12/22/15796256t1hc36c.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2021/03/04/13662888t1hfd12.jpg)
- Üles astunud skeptik nimetas vaktsineerimist «inimkatseteks»
- Metsis: vaktsiinide riskid on teada, arstid arvestavad nendega
- Kaljurand: vaktsiiniskeptikuid ei saa ümber veenda nendega suhtlemata
- Ise rõhutas Kaljurand, et kavatseb end siiski esimesel võimalusel vaktsineerida
Europarlamendi saadik Marina Kaljurand (SDE) korraldas läinud neljapäeval online-arutelu, kus jagasid mõtteid vaktsineerimisest molekulaarbioloogid Madis Metsis ja Kaari Saarma. Kui Metsis usub, et vaktsineerimisest on kasu ja sellesse usub, siis Saarma hinnangul on tegu laias laastus inimkatsega.
/nginx/o/2020/12/10/13523117t1hd8fe.jpg)
Arutelu vastuolu seisneb skeptikuid esindanud fotograaf Kaari Saarma isikus, kelle osalemise tõttu loobus mõnigi Kaljuranna tiimi poolt kutsutud teadlane Postimehe andmetel arutelul osalemast.
Seni peamiselt sotsiaalmeedias ja vaktsiinivastaseid ühendavas portaalis fonte.news sõna võtnud Saarma rõhutab sõnavõttudes oma molekulaarbioloogia magistrikraadi, kuigi ei ole teadlasena siiski tegutsenud. Samas on ta väitnud, et müügiloa saanud vaktsiinid on eksperimentaalsed, nende laialdane kasutamine on osa inimeskperimendist ning nende reklaamimine ainsa pääseteena pandeemiast on eksitav.
Saarma hinnangul tuleks lisameetmena keskenduda esimeste haigussümptomite ravile. Seal soovitab ta haiguse ravimist hüdoksüklorokviiniga, mille Ravimiamet on ohtlikuks hinnanud. Tegemist on pandeemia alguses rohkelt tähelepanu pälvinud malaariaravimiga, mille tõhusus ei ole põhjalikumates uuringutes siiski kinnitust leidnud. Praeguseks on enamus maailma riikidest tulnud välja soovitustega hüdorksoklorokviini kasutamise vastu.
Arutelus Saarma vastasleeri esindanud molekulaarbioloog, endine Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli professor Madis Metsis nende väidetega ei nõustunud, kuid tõdes, et vaktsineerimine pole siiski võluvits. Tema sõnul tuleb mõista, kas pandeemiasse suhtutakse rahvatervise või meditsiini seisukohalt.
«Kui me räägime üksikisiku pinnal, siis on vaktsineerimine väga tähtis. See hoiab ära rasked haigusjuhud ja seda väga kõrge protsendiga,» selgitas ta. «Kui me vaktsineerime, siis me ei jää raskelt haigeks ja ei koorma meditsiinisüsteemi.»
«Me peame otsustama, et kas need 700 inimest, kes on alates oktoobrist koroonaviirusesse surnud, on tähtis või mitte,» arutles Metsis. Ta tunnistas, et on küll kuulnud ka teadlaste suust avaldusi selle kohta, et üle 700 hukkunu ei ole olulised, kuid lisas, et selline lähenemine tema sõnul adekvaatne ei ole.
Millist häält jälgida?
Saarma arusaama kohaselt poleks immuunseid inimesi üldse vaja vaktsineerida. «Antikeha uuringud alati alahindavad immuunsust,» ütles ta. Süsti peaksid saama vaid eakad, kes on riskirühmas, leiab ta.
Metsise sõnul langetaks ta vaktsineeritavate alumise vanusepiiri 50 eluaasta peale. «Me peame nende juurde minema koju ja nad vaktsineerima kodus,» ütles ta. Tema sõnul on vaktsineerimisele lähenemine vale: «Ma arvan, et me peaksime andma rohelise tule neile inimestele, kes tahavad saada vaktsineeritud.»
Arutelu korraldanud Europarlamendi saadik Marina Kaljurand selgitas, et sel juhul jääks vaktsiin paljudele kättesaamatuks. «Fakt on ka see, et koroonakriis on teinud meie vaesed veel vaesemaks ja see lõhe on veel suuremaks läinud. Ma ei ole sellega nõus, et raha kohe sisse viia.»
Uued tüved ja vaktsiin
Saarma sõnul on mitmed uued tüved vaktsiinikaitsest n-ö eest ära muteerunud, mis tähendab, et vaktsiin nende eest ei kaitse. Seetõttu tuleb tema sõnul ka koroonameetmetest kinni hoida. Hetkel maailmas levivatest tüvedest on selles küsimuses problemaatiline siiski vaid nn Lõuna-Aafrika Vabariigi tüvi B.1.351, mille puhul on AstraZeneca vaktsiin mõnevõrra väiksema efektiivsusega. Teised praegu kasutuses olevad vaktsiinid on siiski ka selle vastu efektiivsed olnud.
«Kui me vaktsineerime selliste ne mjasa ne rõba (vene k. - ei liha ei kala) vaktsiinidega, mis ei ole steriliseerivad ja hoiavad vaid sümptomeid ära, siis see tähendab seda, et see viirus saab väga kenasti vaktsineeritud organismis edasi toimetada,» väitis Saarma ning lisas, et on «fakt», et vaktsiinid kiirendavad uute tüvede teket. «Inimesed ei peaks arvama, et nad saavad oma kaks doosi vaktsiini kätte ja on kaitstud,» arvas ta. Sealt edasi jõudis väiteni, et kiiresti loodud vaktsiinide loomine meenutab talle «inimkatseid».
/nginx/o/2021/02/04/13613411t1h5011.jpg)
Metsis ütles, et tema soovitab inimestel siiski end vaktsineerida.
«Meile on [vaktsiinide] negatiivsetest pooltest nii palju räägitud - risk on teada, arstkond teab ka neid riske,» ütles siiski Metsis ja lisas, et võimalikeks riskideks ollakse ka valmistunud. Seda võib näha ka Ravimiameti avaldatavatest kõrvalmõjude raportitest - reeglina on arstid osanud tõsisemad kõrvalmõjud maha suruda.
«Suremine on täpsel samal tasemel kui 80-aastase vanusega kollapalavikuga vaktsiiniga - üks miljonist,» rõhutas Metsis.
Osapooled nõustusid, et vaktsiinist peab olema õigus keelduda (vaktsineerimine on alati olnud vabatahtlik - K.M.). Kaljurand omakorda nentis, et kuigi see õigus peab jääma, peab inimene arvestama ka võimalike tagajärgedega. «Mina usun seda, et igaühel peab olema õigus keelduda, aga ta peab teadma, mida see tähendab,» tõdes Kaljurand ja lisas, et sel juhul tuleks arvestada võimaliku töökaotusega, reisikeelu või muu säärasega.
:format(webp)/nginx/o/2021/02/09/13621507t1h91ae.jpg)
Kaljurand: vaktsiinivastaseid- ja skeptikuid ei saa ümber veenda nendega suhtlemata
Arutelu korraldanud eurosaadiku sõnul uuris ta esmalt sotsiaalmeediast, kelle arvamust vaktsineerimise teemal kuulda soovitakse.
«Ma olen lugenud Kaari Saarma artikleid ja teadsin, et mõnes küsimuses erinevad need enamus seisukohtadest. Samuti palusin saata Facebookis küsimused ette. Sellest nägin, kui palju on valeinfot või valesti arusaamist, näiteks sundvaktsineerimisest või vaktsiinide kahjulikkusest,» selgitas Kaljurand.
Vaktsiinivastaseid ja vaktsiiniskeptikuid ei saa Kaljuranna sõnul ümber veenda nendega suhtlemata. «Seepärast pidasin oluliseks kaasata professor Madis Metsis ehk võimaldada Kaari Saarmal öelda välja tema seisukohad ja kuulata ära teine arvamus,» selgitas ta.
«Usun, et arutelu oli tasakaalukas ja võimaldas kuulajatel teha oma järeldused.»