Koroona põhjustab aina enam ulatuslikke kopsukahjustusi

Kiirabibrigaadid transportimas Lasnamäe ja Maardu koroonahaigeid Ida-Tallinna keskhaiglasse. Foto: Tairo Lutter

Koroonaviirus on suurendanud haiglates nende patsientide hulka, kellel on ulatuslik kopsukoe kahjustus, teatas reedel ETV uudistesaade «Aktuaalne kaamera».

Praegu on Eestis teada üks inimene, kelle tüsistused olid nii rängad, et ta vajab kopsusiirdamist.

Valged laigud röntgenpildil annavad tunnistust ulatuslikest kopsukahjustustest, neid ei aidanud vältida ka kahenädalane haiglaravi. Koroona põhjustatud viiruslik kopsupõletik laastab halastamatult kopsukudet, mis ei pruugi enam taastuda. Ka noortel mitte. Nii ootab uut kopsu üks koroonapatsient, kel 50. sünnipäevani veel mitu aastat aega.

«Koroonaviiruse kõige põhilisemaks väljenduseks ongi, et kopsudes tekib viiruslik põletik ja see viiruslik põletik haarab mingi protsendi kopsust. Mida suurem on kopsukahjustus, seda tõsisem haige, seda keerulisem prognoos. Ja me näeme seda, et meile tuleb järjest nooremaid inimesi ja kopsukahjustuse ulatused on haigetel enamasti üle 50 protsendi,» rääkis Ida-Tallinna keskhaigla koroonaosakonda juhtiv Alice Lill. Tema patsientidel esineb kopsukahjustusi nii 40- kui ka 80-aastastel.

Arsti sõnul haiguse teises faasis hakkab tööle inimese immuunsüsteem, mis võib nii-öelda üle reageerida, tekitades rasket põletikulist reaktsiooni. Kopsudes tekivad immuunreaktsiooni tagajärjel fibrootilised muutused.

«Mida rohkem on meil selliseid haigeid, seda keerulisem, sest me ei saa neid koju saata, sest nad vajavad lisahapnikku,» rääkis Lill.

Mõni patsient võib vajada lisahapnikku pikka aega.

«Siit kindlasti hakkab tulema kodust hapnikravi vajavaid haigeid, aga me ei oska veel hetkel prognoosida nende hulka. Me ei tea, missugune kaugtulemus ootab ees pärast niisugust suurt pandeemiat võib-olla poole aasta, aasta pärast,» rääkis arst.

Põhja-Eesti regionaalhaigla intensiivravi osakonna juhataja Kristo Eriksoni sõnul on raskete kopsukahjustustega patsiente palju ja eri vanusegruppides.

«Kõige raskem faas võib olla kopsukoe fibrotsieerimine ehk hingavat, oma tööga hakkama saavat kopsu jääb järele väga vähe,» rääkis Erikson.

Eriksoni sõnul annab sellisel juhul ainult aeg arutust, kui palju kopsust taastub, aga kriitilistel juhtudel võib patsient vajada kopsude siirdamist. Ühe oma patsiendi on Põhja-Eesti regionaalhaigla juba Tartu Ülikooli kliinikumi saatnud.