Eesti Õdede Liit saatis riigikogu ja valitsuse liikmetele kirja, milles kutsub leidma vahendeid tervishoiuvaldkonna probleemide lahendamiseks. Õdede liit ootab lahendust, mis motiveeriks õdesid oma ametis jätkama ja tooks süsteemi juurde uusi õdesid.
Õed hoiatavad: pärast koroonakriisi on oodata töölt lahkumise lainet (11)
«Kui Covid-19 pandeemia ühel päeval läbi saab, jõuab tervishoiusüsteem tõelisse kriisi. Oodata on töölt lahkumise lainet. Inimesed on kurnatud. Ühtegi päris otsust olukorra parandamiseks ei ole tehtud – kollektiivlepingu läbirääkimised seisavad ja õdede õppesse vastuvõttu ei ole suurendatud. Õdesid ja teisi tervishoiutöötajaid kiidab küll kogu Eesti, aga õed ootavad tegusid, mis näitaks, et nende eneseohverdust on meie ühiskonnal päriselt vaja,» ütles liidu president Anneli Kannus.
Õdede liit pakkus välja alustada kollektiivlepingu läbirääkimistega juba eelmisel suvel, kuid läbirääkimised on peatunud. «Teised riigid tegutsevad – vastuvõttu õendusõppesse on suurendanud näiteks Ühendkuningriik ja Soome. Samuti värbavad mõlemad riigid õdesid jõuliselt välismaalt, sh Eestist. Miks peaks õde jääma riiki, kus teda hinnatakse vaid sõnades, kui naaberriigis on töökorraldus palju mõistlikum ning palk palju parem?» küsib Kannus riigikogu liikmetelt.
Õdede katuseorganisatsioon sedastab, et vastuvõtu suurendamist õendusõppesse piirab haiglates praktikajuhendamise tasu puudumine. «Õe õppest umbes aasta moodustab praktika tervishoiuasutuses. Praegu praktika juhendamist ei tasustata ja see takistab tervishoiukõrgkoolidel õdede vastuvõtu suurendamist. Sotsiaalministeerium on välja arvutanud, et praktikajuhendamise tasustamine maksaks igal aastal umbes 1,5 miljonit. Piinlik, et Eesti tervishoiusüsteemi õdede puuduse probleemi lahendamine seisab nii väikse summa taga, õppijaid ju oleks,» ütles Kannus.
Õdede liit rõhutas ka, et praegu on ajalooline võimalus anda lahenduskäik nii kriisi lahendamisele kui ka leevendada aastaid kestnud struktuurset õdede puudust tervishoius.