Perearst rääkis, mida Eesti inimesed koroonaviiruse kohta teada tahavad

Perearst. Foto on illustreeriv. FOTO: Marko Saarm/Sakala

Perearstide töökoormus on viimasel ajal hüppeliselt kasvanud – see on tingitud peamiselt patsientide muredest koroona pärast. 

Tartu ülikooli peremeditsiini kaasprofessor, perearst Kadri Suija rääkis Kuku raadio saates «Kuue samba taga», et viimasel ajal on patsiendid üha enam mures väga suurte haigestumisnäitajate tõttu. «Nad kardavad iseenda ja oma lähedaste tervise pärast ning küsivad nõu, mida veel ennetuseks ette võtta ja kuidas selles olukorras toime tulla. Kui on antud positiivne koroonaproov, pöördutakse palju ennetavate küsimustega nagu mida teha, kui haigusnähud peaksid halvenema, või kas ja millal peaks pöörduma haiglasse, kui vaevused kestavad pikalt,» kirjeldas Suija perearstipatsientide muresid. Ta lisas, et mõnel patsiendil on ka piirangutest tingitud ärevust, eriti eakatel, kes elavad üksi ja igatsevad oma lähedasi näha.

Suija sõnul näitab praegune olukord, kui väga ootavad patsiendid arstilt kindlaid suuniseid, mida ühes või teises olukorras teha. Kõige enam soovivad seda just eakad, kes on viiruse suhtes kartlikumad ja lähtuvad rohkem tervishoiutöötajate soovitustest.

«Nooremad inimesed, kelle meediaruum on laiem ning kes saavad palju teavet ka sotsiaalmeediast, on tervishoiutöötajate juhiste suhtes sageli skeptilisemad. Väga palju on liikvel tõenduspõhistele soovitustele vastupidist informatsiooni. See muudab inimesed veel ärevamaks. Valesõnumite ja ‑argumentidega peab tegelema päevast päeva, alustades kahtlustest, kas viirus on üldse olemas, ja lõpetades uskumusega, et kui olen rõõmus, siis ma ei nakatu,» tõi Suija näiteks. Ta rõhutas, et positiivne ellusuhtumine on oluline, aga haigeks võivad sellegipoolest jääda kõik, sest viirus ei küsi kellegi ellusuhtumist.

Suurenenud koormuse tõttu on perearstid pidanud oma prioriteete ümber hindama. «Tegeleme esmalt aktuaalsemate terviseküsimustega. Paraku kannatavad praeguses olukorras mitmed teised ülesanded, näiteks terviseedenduslik ennetustöö. Pikemas perspektiivis ei ole see muidugi hea,» tõdes Suija.

Intensiivsele tööle aitavad Suija sõnul leevendust tuua kaugkonsultatsioonid. «Näiteks saame patsiendi põhiprobleemi välja selgitada telefoni teel ja otsustada, kas ta vajab ka arstlikku ülevaatust või piisab telefoninõustamisest.»

Suija rõhutas, et kõik inimesed võiksid üle vaadata oma tervise alustalad: iga päev tuleb õues liikuda, magama peab piisavalt ning toidukorrad olgu täisväärtuslikud. «Need põhimõtted töötavad nii vaimse kui ka füüsilise tervise heaks ning toetavad paljude haiguste ennetamist.»

Uuritakse Covid-19 haigusjuhtumeid

Suija on üks neist teadlastest ja perearstidest, kes aitab ellu viia Tartu ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhitavat uuringut «Covid-19 haigusjuhtumite analüüs ja riskirühmade väljaselgitamine Eestis». 15 kaasatud perearstikeskuse kaudu kutsutakse uuringusse 370 Covid-19 haiguse läbi põdenud inimest.

Uuringusse kaasatakse haigust erineva raskusastmega põdenud patsiendid, kelle tervist jälgitakse pikema aja jooksul. «Vaatame nende patsientide terviseandmeid enne ja pärast koroonaviirusega nakatumist ning võtame neilt selleks analüüse: vereproovid, immunoloogilised ja geneetilised markerid jne. Meid huvitab muu hulgas see, miks mõnel nakatunul tekib haiguse raskem vorm ning miks osa inimesi vajab intensiivravi, aga teine osa saab hakkama koduse raviga. Samuti vaatleme koroonaviiruse pikaajalist mõju tervisele,» selgitas Suija.

Kadri Suija usub, et huvi uuringus osalemise vastu võiks olla suur, sest praegune aeg on näidanud inimeste kasvavat huvi oma praeguse ja edaspidise tervise vastu. Uuringu tulemused loodetakse kokku võtta 2022. aastal.

Artikkel põhineb Madis Ligi intervjuul Tartu ülikooli peremeditsiini kaasprofessori Kadri Suijaga Kuku raadio saates «Kuue samba taga». Saade on järelkuulatav.

Tagasi üles
Back