Covid-19 haigestumisele järgnes psühhoos: usun, et inimesed jälitavad mind

Kõige sagedamini esinevad psühhoosihaigetel kuulmispetted. Foto: Shutterstock

Fotograaf Ivan Agerton nakatus koroonaviirusega eelmise aasta novembri lõpus. Detsembri keskel sattus aga varasemate vaimsete probleemideta mees psühhiaatriakliinikusse, vahendab New York Times. 

«Nagu valguslüliti — see juhtus nii kiiresti,»

49-aastane Ivan Agerton on endine mere- ja dokumentaalfotograaf. Mees nakatus eelmise aasta novembris koroonaviirusega. Pärast kerget Covid-19 põdemist tabas meest psühhoos, mis muutis ta elu õudusunenäoks. «Nagu valguslüliti — see juhtus nii kiiresti,» ütles Agerton. Tekkisid kuulmishallutsinatsioonid ja tugevad paranoiad. Ivan Agerton kirjeldab juhtumit, kus tõmbas oma naise Emily nende magamistoa kappi ja käskis tal oma mobiiltelefoni mitte tuua. «Ma usun, et inimesed jälitavad mind,» ütles Agerton oma naisele.

Agertonil esines kaks tugevat psühhoosiepisoodi, mõlemal korral toimetati mees psühhiaatriakliinikusse. Arstide sõnul pole see üksikjuhutm, kus vaimselt täiesti tervel inimesel on tekkinud pärast koroonaviiruse nakkust psühhootilised sümptomid. 

Psühhoosi käes vaevlevate inimeste käitumine on ettearvamatu

Arstide kinnitusel võivad psühhoosile omased sümptomid olla Covid-19 järelmõjude üheks võimalikuks väljundiks. Sellised äärmuslikud sümptomid mõjutavad tõenäoliselt vaid väikest osa Covid-19 põdenutest terves maailmas. Suur osa psühhoosiseisundist jääb saladuslikuks, näiteks mõned patsiendid tunnevad tungi kahjustada ennast või teisi. Kuid osadel, sarnaselt Ivan Agertonile, puuduvad agressiivsed käitumisviisid. Mõned haiged vajavad nädalaid farmakoloogilist haiglaravi, taastumine on väga erinev. 

Agerton veetis detsembris psühhiaatriaosakonnas umbes nädala. Jaanuaris pääses mees koju taastuma ja arvas, et see õudus on läbi, kuid veebruaris juhtus kõik uuesti ja mees sattus teist korda haiglasse. Ivan Agertoni raviarst dr Veronika Zantopi sõnul oli asi leebelt öeldes kummaline, sest mehel puudusid varasemad vaimse tervise probleemid. Zanop sõnas, et haiglasse jõudes oli mees raskes seisus. «Teda vaevasid pidevalt mõtted, et politsei võib ta kinni võtta ja vanglasse viia.»

Covid-19 tagajärjel tekkinud psühhoosi on veel vähe uuritud

Covid-19 järgnenud psühhoosi kohta on veel teadmata, miks see esineb, kaua avaldumise risk kestab ning milline oleks tõhusam ravi. Arstide sõnul võivad sellised sümptomid viidata Covid-19 mõjust ajutegevusele. Tavaliselt kaasnevad paranoilised pettekujutlused koos skisofreeniaga sagedamini hilises noorukieas või dementsetel täiskasvanutel. Seni on Covid-19 järgne psühhoos kimbutanud enamasti 30–40-aastaseid patsiente ja sedagi üsna harva.

Tähelepanuväärne erinevus tüüpilise psühhoosihaigega on see, et Covid-19 põdenud patsient saab aru, et temaga on midagi valesti. Agerton rääkis, et politsei jälitab teda salaja, kuid samas suutis mees öelda, et mingil tasandil pole see tõsi, kuid tundub reaalsusena. Näiteks oli tavaline, et Agerton käskis kogu perel panna telefonid lennurežiimile, sest ta kahtlustas pealt kuulamist. «Iga 30 minuti tagant pidin väljas ringi tegema ja vaatama, kas kõik on korras,» kirjeldas mees oma psühhoosiepisoodi. 

Pärast detsembris ilmunud New York Timesi artiklit Covid-19 järgsest psühhoosist on mitmed inimesed tulnud välja sama kogemusega. 

Mis on psühhoos?

Psühhoos on raske psüühikahäire. Psühhoosi ajal on mõjutatud aju tegevus, see väljendub muutustena inimese mõtlemises, tajumises, tunnetes ja käitumises.

Psühhoosis inimesel võivad esineda järgmised tunnused: 

• Muutused mõtlemises: ebarealistlikud veendumused, luulumõtted, kahtlustamine ja usalduse puudumine.
• Muutused tajudes: meelepetted ehk hallutsinatsioonid, kõige enam esinevad kuulmispetted. 
• Muutused vaimsetes võimetes: tähelepanu, keskendumisvõime ja mälu halvenemine. 
• Muutused käitumises: drastilised muutused tegutsemise aktiivsuses. 

(Allikas: peaasi.ee)