Koroonaviirus ⟩ Uus uuring heidab valgust antikehade tekkele ja immuunsusele

Arstikeskus Qvalitas alustas 2. märtsil Järvamaal lisaks haiglale ja perearstikeskustele eesliinitöötajate ehk politseinike ning päästjate koroona vastu vaktsineerimist. Foto: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Koroonaviirus on maailma räsinud juba üle aasta ning rohkem kui 120 miljonit inimest on sellega nakatunud. Euroopa haiguste ennetuse ja kontrolli keskuse ECDC ülevaatest selgub, et enamasti annab Covid-19 haiguse läbipõdemine immuunsuse, teatud juhtudel võivad taasnakatunud siiski ka haigust edasi kanda.

Ometi on taasnakatumise võimalus ECDC ülevaate põhjal väga väike. Näiteks Eestis on terviseameti andmetel korduvnakatunuid 20 ringis. 

Teadusnõukoja juht Irja Lutsar selgitas, et korduvnakatumised on kogu maailmas harvad. «Arvestades suuri nakatumisnumbreid, räägime ikka tõesti üksikjuhtumitest,» selgitas Lutsar. 

ECDC uuringu tulemustest selgub, et 14 päeva pärast koroonaviiruse läbipõdemist tekib inimestel 81- kuni 100-protsendine kaitsevõime viiruse vastu. Omandatud immuunsus võib kesta ligi pool aastat, kuid tõenäoeselt enamgi - seni ei ole teada, et kusagil oleks omandatud immuunsus massiliselt ja kiiresti kaduma hakanud. Antikehade kaitse on nõrgem eakatel, üle 65-aastastel. 

Lutsari sõnul annab koroonaviiruse läbipõdemine enamasti inimesele antikehad ning kaitseb teda ka viiruse kandluse eest. «Aga samamoodi annab antikehasid kaks vaktsiinidoosi. Seal on vaid mõneprotsendine erinevus,» rääkis Lutsar.

Miks mitte siis eelistadagi haiguse läbipõdemist? «Vaktsineerimise puhul me teame, kuidas see lõpeb, aga läbipõdemise korral seda ei tea. Paljudel võib minna hästi, aga võib minna ka kehvasti,» selgitas teadusnõukoja juht. 

ECDC ülevaades toodi välja, selles kajastatud üksikuuringutes ei ole veel vaadatud eraldi uusi tüvesid nagu Eestiski paksu pahandust tekitav nn Briti tüvi ning leviv Lõuna-Aafrika Vabariigi tüvi. Samas märgib Lutsar, et eelmise tüve antikehad kaitsevad tõhusalt ka Briti tüve eest, nii et praegused vaktsiinid töötavad õnneks hästi ka nende uute tüvede vastu. 

Antikehade kohta on veel palju teadmata

Seni ei ole hästi teada ka seda, kas või kui palju vaktsineeritud inimesed haigust edasi kannavad. Ühes Šotimaal läbiviidud uuringus leiti siiski, et ühe pereliikme vaktsineerimine vähendab ülejäänute nakatumisriski vähemalt 30 protsenti. Teistest uuringutest on selgunud, et vaktsineerimise tagajärjel väheneb inimeses sisalduvate viiruseosakeste arv, kuid tegu on veel esialgsete andmetega.

Samuti on leidnud nüüdseks ammendavat kinnitust see, et vaktsineerimine vähendab haigestumise määra. Lutsar ütleb, et seda oligi vaja tõestada: «Vaktsineerimine hoiab kindlasti ära raske haigestumise, aga vähendab ka nakatumismäära.»

Tema sõnul langeb pärast teist vaktsiinidoosi viirusekandlus 90 protsendi võrra. «Jäävad jälle väga üksikud inimesed, kellel see viirusekandlus võib olla. Ent pole teada, kas need, kes pärast vaktsineerimist viirust kannavad, sellega ka teisi nakatavad,» lisas Lutsar. 

Antikehade tase tõuseb kõige kõrgemale 3-4 nädalat pärast vaktsineerimist ja langeb pärast seda väheke. Irja Lutsari sõnul ei saa praegu kindlalt öelda, kui kaua antikehad inimese organismis püsivad. «Samas pole ka andmeid, et nad väga vähe kestavad. Kaheksa kuud on see, mida me teame – kuid ka kaheksandal kuul on antikehade rohkus inimese organismis olnud päris korralik,» tõdes Lutsar.