/nginx/o/2021/03/21/13689746t1hb7b6.jpg)
Medicum märkis südaöösel oma digiregistratuuris vaktsineerimisele kutsutavate inimeste sünniaastaks 1971. Riik on aga sellel nädalavahetusel üleskutse teinud 1956. aastal ja varem sündinud inimestele ning 1961. aastal ja varem sündinud riskirühma kuuluvatele. Täna hommikul paluti Medicumil taastada riigi kehtestatud aastaarvud.
Selle nädala alguses teatas haigekassa, et massvaktsineerimiseks nädalavahetusel on avatud kõigile 1956. aastal ja varem sündinud inimestele ning 1961. aastal ja varem sündinud riskirühma kuuluvatele inimestele. Medicumi digiregistratuurist võis aga lugeda, et eile südaööst saavad vaktsineerimisele registreerida alates 1971. aastal sündinud.
Haigekassa pressiesindaja Evelin Trinki sõnul ei ole muudetud vanust ning endiselt pääsevad digiloo kaudu registreerima vaid 1956. aastal ja varem sündinud ning 1961. aastal ja varem sündinud riskirühma kuuluvad inimesed.
«Vahepeal oli selline võimalus ja me avasime selle,» selgitas Postimehele Medicumi juht Tõnis Allik. Pärast mõningast mõtlemist ta selgitas, et riigi määratud vanusegrupis on inimeste huvi väga väikene. «Hetkel on Tondirabas homseks 1600st broneeringuid 600 ja ülehomseks 1600st 200. Ütleme nii, et üle 60-aastased inimesed on broneerimistes väga tagasihoidlikud,» lausus Allik.
«Kutsusin nooremaid üles võimalust kasutama, kuna nende huvi ja soov vaktsineeritud saada on suur ja neile ei ole vaktsiin kättesaadav,» lisas ta.
Medicumi digiregistratuuris paluti juba muudatused teha, kuna neil polnud ametlikku luba nooremaid inimesi vaktsineerima kutsuda. «Riigi huvi on praegu vaktsineerida teist rühma,» lisas Allik.
/nginx/o/2021/04/02/13709367t1hba15.jpg)
Sel nädalavahetusel pakuvad perearstid, haiglad ja eratervishoiuteenuse osutajad vaktsineerimisvõimalust kogu Eestis ning kokku oodatakse süstima üle 24 000 inimese.
Terviseameti nakkushaiguste peaspetsialist Irina Filippova sõnul on suurenenud vaktsiinikogused ja vaktsineerimine ainus pääsetee. «Vaktsineerimine on tõenäoliselt ainus reaalne lahendus normaalse elukorralduse juurde tagasi pöörduda. Järjest suurem vaktsineeritus võimaldab taastada haiglates plaanilise ravi mahtu ning tagada inimestele kiiremini ravi,» ütleb ametnik.
/nginx/o/2021/01/28/13599902t1hb667.jpg)
Filippova rõhutab, et kaitsepookimisel on laiem ühiskondlik kasu. «Vaktsineerides kaitseme kõige nõrgemaid, kes terviseseisundi tõttu ennast vaktsineerida ei saa. Nemad võivad olla meie vanemad, lapsed, sõbrad, tuttavad või lihtsalt tänaval möödujad.
Terviseameti töötaja tuletab ka meelde, et vaktsineerimise suurim eesmärk on raskete haigusjuhtude vältimine. «Vaktsiinist saadav kasu peab olema palju suurem kui võimalikud riskid. Covid-19 vaktsiinide üks olulisemaid eesmärke on raske ja surmaga lõppeva haigestumise ärahoidmine. Seda eesmärki täidavad kõik kasutusel olevad vaktsiinid äärmiselt tõhusalt – kaitse raske haiguse eest jääb kõikidel vaktsiinidel praktiliselt saja protsendi lähedusse.
Kuidas broneerida digitaalselt aeg Covid-19 vaktsineerimisele?
Vaktsineerimisele saab aega broneerida ka järgnevatel telefoninumbritel:
/nginx/o/2018/11/05/11552227t1hc6af.jpg)