UURING ⟩ Koroonaviirus hävib teatud tingimustes oodatust kaheksa korda kiiremini

Koroonaviirus ja antikehad Foto: Shutterstock

​Teadlaste sõnul oleks vaja põhjalikumalt uurida, kuidas päikesevalgus muudab SARS-CoV-2 kahjutuks, olles aru saanud, et teooria ja katsetulemuste vahel on silmatorkav vastuolu.

UC Santa Barbara mehaanikainsener Paolo Luzzatto-Fegiz ja tema kolleegid märkasid, et viirus inaktiveeriti katsetes koguni kaheksa korda kiiremini, kui teoreetiline mudel ennustas.

«Teooria eeldab, et inaktiveerimine toimib nii, et UVB tabab viiruse RNA-d ja kahjustab seda,» selgitas Luzzatto-Fegiz ajakirjas Science Alert. 

Kuid lahknevus viitab millelegi muule ja selle välja selgitamine võib olla kasulik viiruse ohjamiseks.

Pikematel UV-lainetel, mida nimetatakse UVA-ks, pole probleemide tekitamiseks piisavalt energiat. Mikroobe hävitavad ja inimrakkudes tekitavad päikesekahjustust UVB-lained.

Lühilaineline UVC-kiirgus on osutunud tõhusaks selliste viiruste nagu SARS-CoV-2 vastu, isegi kui seda palistavad kaitsvalt inimkeha sekreedid. Kuid seda tüüpi UV-kiirgus ei jõua tavaliselt osoonikihi tõttu Maa pinnale.

«UVC on suurepärane haiglatele,» ütles uuringu kaasautor ja Oregoni ülikooli toksikoloog Julie McMurry. «Kuid muudes keskkondades,näiteks köögis või metroos , tekitaks UVC kahjulikku osooni.»

2020. aasta juulis katsetati eksperimentaalses uuringus ultraviolettkiirguse mõju süljes olevale SARS-CoV-2le. Viirus muutus päikesevalguse käes kahjutuks 10–20 minutiga. Teadlased järeldasid, et looduslik päikesevalgus võib olla tõhus saastunud materjalide desinfektsioonivahendina.

Luzzatto-Feigiz ja meeskond võrdlesid tulemusi eelnevalt avaldatud teooriaga, kuidas päikesevalgus võib viiruse rivist välja lüüa, kuid nägid, et matemaatika ei pea paika.

Uues uuringus leiti, et SARS-CoV-2 viirus oli päikesevalguse suhtes kolm korda tundlikum kui A-tüüpi gripiviirus, kusjuures 90 protsenti koroonaviiruse osakestest inaktiveeriti pärast vaid pooletunnist kokkupuudet keskpäevase suvise päikesevalgusega.

Võrdluseks: talvises valguses võivad viirusosakesed jääda nakkusohtlikuks terveks päevaks.

Teise teadlaste meeskonna tehtud keskkonnaarvutuste tulemusena jõuti järeldusele, et valguskiired kahjustavad viiruse RNA molekule otseselt – fotokeemiliselt.

Teadlaste arvates on võimalik, et selle asemel, et RNA-d otseselt mõjutada, võib pika lainega UVA reageerida testimiskeskkonnas olevate molekulidega – antud juhul süljega – viisil, mis kiirendab viiruse kahjutuks muutumist.

Midagi sarnast toimub reoveepuhastuses, kus UVA reageerib teiste ainetega, tekitades viirusi kahjustavaid molekule.

Kui ultraviolettkiirgust saab rakendada SARS-CoV-2 vastu võitlemiseks, võivad odavad ja energiasäästlikud õige lainepikkusega valgusallikad olla kasulikud õhufiltreerimissüsteemides, arvavad teadlased.

«Meie analüüs osutab vajadusele teha täiendavaid katseid, et testida eraldi valguse lainepikkuste mõju,» ütles Luzzatto-Fegiz.

Teadustöö ilmus ajakirjas The Journal of Infectious Diseases.