Läinud nädalal teatati koroonavaktsiini kõrvaltoimest 118 korral

Koroonavaktsiin. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Koroonaviiruse vastu on Eestis eelmise aasta lõpust kuni tänaseni vaktsiinisüste tehtud 296 031 korral. Ravimiametile on selle aja jooksul teatatud 3077 kõrvaltoimest – seda on 1,04 protsenti vaktsiinidoosidest. Möödunud nädalal anti ravimiametile teada 118 kõrvaltoimest: 20 Pfizeri, 3 Moderna ja 95 AstraZeneca kohta.

Ravimiamet toonitab, et eelmise nädala kõrvaltoimete teatised, milles kirjeldati vaktsineerimise järel tekkinud kaebusi, ei pruugi olla vaktsiiniga seotud. 

«See tähendab, et teavet ei tohi tõlgendada selliselt, nagu oleks kõikide nende kaebuste põhjuseks vaktsiin. Üksnes üksikasjalik ja kõikide andmete teaduslik hindamine võimaldab teha järeldusi vaktsiinist saadava kasu ja võimalike riskide kohta,» selgitab amet. 

Pfizeri koroonavaktsiini 20 teatisest oli tõsiseid reaktsioone kirjeldatud kahel korral. Esimeses oli psoriaasi ägenemine, kuid selle kulg on teadmata. Teises aga süvaveeni tromboos ja kopsuarteri trombemboolia 9 päeva pärast vaktsiini 2. annust; patsient vajas haiglaravi ja on paranemas. Töövõimetuslehte vajati kahel juhul. 

Moderna koroonavaktsiini kohta saadeti kolm kõrvaltoime teatist, tõsiseid reaktsioone kirjeldati ühel puhul. «Allergiline reaktsioon (keele ja näo turse), mis vajas ravi, patsient paranemas. Teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid mittetõsiseid reaktsioone. Lisaks kirjeldati kõhupuhitust ja nägemishäiret,» tõi ravimiamet välja. 

AstraZeneca vaktsiini puhul saadeti ravimiametile 95 teatist, nendest tõsiseid reaktsioone oli kaks. Esimesel puhul oli allergiline reaktsioon (kõriturse, näoturse, nõgestõbi), ravi ja kulg teadmata. Teises oli kopsuarteri trombemboolia 17 päeva pärast vaktsiini 1. annust, patsient vajas haiglaravi ja on paranemas.

«Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid mittetõsiseid reaktsioone. Lisaks kirjeldati migreeni ägenemist, naha tundlikkushäireid, seljavalu, kõhuvalu, silmavalu, kõrva- ja kurguvalu, kurgumandlipõletikku, verevalumite teket, koordinatsioonihäireid, segasusseisundit, südame rütmihäireid, vererõhu tõusu, pimesoolepõletikku, silmapõletikku, sügelust, köha, suukuivust, maitsetundlikkuse häiret,» kirjeldas amet. 

Töövõimetuslehte vajati üheksal juhul.