Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Graafik Hooletu käitumine hoiab epideemia vaibumist tagasi (13)

Copy
Möödunud aasta 15. märtsil tehtud foto, kui riigis kehtis eriolukord. Inimesed kuulasid ministrite nõu õues liikuda ning läksid massiliselt populaarsetesse rabadesse jalutama.
Möödunud aasta 15. märtsil tehtud foto, kui riigis kehtis eriolukord. Inimesed kuulasid ministrite nõu õues liikuda ning läksid massiliselt populaarsetesse rabadesse jalutama. Foto: Ain Liiva / Virumaa Teataja

Kuigi mõni päev oli uute koroonaviirusega nakatumiste arv olnud languses, tõi eilne hommik uue tõusu – 899 uut koroonapositiivset. Teadlaste hinnangul on ühiskonnas liiga palju neid, kes nakatunu või lähikontaktsena ikkagi reegleid eiravad.

«Oli oodata, et pärast pühadeaegseid madalaid arve hakkavad need uuesti tõusma,» ütles teadusnõukoja liige, Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor Krista Fischer. Tema sõnul püsib siiski veel lootus, et sel nädalal ei tõuse ööpäevane nakatunute arv üle tuhande.

Ometi on positiivsete testivastuste osakaal endiselt kõrge ning see tekitab Fischeri sõnul muret. «Kunagi räägiti, et kui see on üle nelja protsendi, siis on tegemist nakkuse kontrollimatu levikuga,» lausus Fischer. Selleks et meie praeguselt 16,6 protsendilt neljale protsendile jõuda, peab tegema väga suure languse, nentis ta. «Perearsti saatekirjaga testile läinud inimestest on iga kolmas positiivne. Kui inimesel on haigussümptomid, siis on ta ka väga suure tõenäosusega haigestunud koroonasse,» tõdes Fischer. Eelmisel nädalal saatsid perearstid saatekirjaga proovi andma 10 769 inimest, neist positiivseid tulemusi oli 3357. Positiivsete testivastuste osakaal on 31,2 protsenti.

Isolatsiooninõude eiramine

Fischer nõustus, et kõrge nakatumistase ning selle aeglane langus näitavad, et on reeglitega skeemitajaid. «Riigikantselei tellitud uuringust selgus, et nakatunutest on väga suur protsent neid, kes ei pea isolatsioonist kinni. See on murekoht,» rääkis ta. Uuringu järgi jäi vaid 74 protsenti viirusega nakatunutest oma nakatumisest teada saades isolatsiooni. Lähikontaktsetest jäi isolatsiooni 48 protsenti ehk alla poole. 24 protsenti lähikontaktsetest ja 9 protsenti nakatunutest käis toidupoes või apteegis ning 14 protsenti lähikontaktsetest ja 3 protsenti nakatunutest käis endiselt (osaliselt) kohal koolis või tööl. Seejuures järgivad koroonaviirusega nakatunud mitte-eestlased kehtestatud suuniseid hoolsamalt kui eestlased: koroonaviirusega nakatunud eestlastest jäi isolatsiooni 62 protsenti, muudest rahvustest Eesti elanikest 83 protsenti.

Tagasi üles