Professor Ülo Niinemets koroona põdemisest: kõndisin seitse kilomeetrit keldris
9. aprill 2021, 13:52
/nginx/o/2021/04/09/13719991t1h7815.jpg)
Eesti Maaülikooli taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetooli juht Ülo Niinemets sõnab, et kõrge riskiga trombioht esineb ka tavaelulistes situatsioonides, AstraZeneca vaktsiini põhjustataud trombioht on pigem haruldane.
Ülo Niinemets tuletab meelde, et koroona puhul on oluline liikumine.
«Nii, kuidas jõuab. Ma kõndisin koroonas olles iga päev 2–-9 kilomeetrit aias, ühel tuisusel päeval 7 km keldris. Mitmed AstraZeneca vaktsiini tugevate, mitmepäevaste, kõrvalnähtudega inimesed on saanud tagasi normaalsusse liikuma hakates,» sõnab Niinemets.
«Miks on liikumine oluline? Trombid võivad tekkida arterites või veenides. Arteriaalne tromb on üldiselt seotud lupjunud kolesteroolinaaste täis veresoontega, aga ka südame teatud arütmiaga (kodade virvendusarütmia). Arteriaalsed trombid on tavaliselt infarkti ja insuldi põhjustajateks. Tromb, mis pole seotud veresoonte lupjumisega, tekib üldjuhul seal, kus veri liigub aeglaselt – südamest kaugel suurtes veenides. Kui venoosne tromb pääseb liikuma, võib ta põhjustada eluohtliku kopsutromboosi.»
Niinemets lisab, et harvadel juhtudel (näiteks kaasasündinud südame eripära: väike auk kodadevahelises vaheseinas) võib tromb jalast ka jõuda ajju, põhjustades täpselt samamoodi insulti.
«Venoosse tromboosi riskifaktoriks on laienenud veenid, väike südame löögimaht, madal vererõhk, dehüdreerumine. See kõik juhtub, kui olla liikumatult pikemat aega puhkeseisundis, eriti veel ka vähe vedelikke tarbides, mis suurendab ka vere viskoossust,» lausub ta.
«Tüüpiline näide lennureisid – väga kõrge trombirisk liikumatuse ja kuivas õhus suure vedelikukao tõttu. Või laua taga liikumatult istumine, üks jalg üle teise. Täpselt sama ka koroonat põdedes pikka aega voodis lamamine.»
Ülo Niinemets nendib, et AstraZeneca vaktsineerimise järgsete väga harva esinevate trombide korral on täheldatud teist trombitekke mehhanismi – autoantikehade teket, mis põhjustavad trombe ebaharilikes kohtades ja mille tekkel tavalised trombi riskifaktorid ei pruugi olla olulised.
«Tüüpiline näide lennureisid – väga kõrge trombirisk liikumatuse ja kuivas õhus suure vedelikukao tõttu. Või laua taga liikumatult istumine, üks jalg üle teise. Täpselt sama ka koroonat põdedes pikka aega voodis lamamine.»
«AstraZeneca vaktsineerimisjärgsete trombide tekkemehhanism arvatakse olevat sarnane haruldaste juhtumitega, kui loodusliku hüübimisvastase vahendi hepariini manustamine näiteks operatsioonijärgselt, on mõnedel inimestel põhjustanud trombide ärahoidmise asemel nende teket. See ei välista samas, et tugevate vaktsineerimise kõrvalnähtudega kogu aeg pikali olemine ei suurendaks riski tüüpiliste trombide tekkeks. Nii et liigume!»