Eestis on vähemalt ühe vaktsiinidoosiga kaitstud enam kui veerand miljonit inimest

TÜ Kliinikumis toimunud vaktsineerimine AstraZeneca vaktsiinidega. Foto: Kristjan Teedema / Postimees

Tänahommikuse seisuga on Eestis tehtud 333 835 kaitsesüsti, vähemalt ühe doosiga on Covid-19 vastu kaitstud enam kui veerand miljonit inimest. Kõigist täisealistest on vaktsineeritud 24 protsenti ning üle 70-aastastest on vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud enam kui pooled.

Eelolevatel nädalatel jätkub ennekõike vanemaealiste ja Covid-19 riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineerimine.

«Vaktsineerimise tempo püsib kõrge ja hõlmatus kasvab järk-järgult kõikjal Eestis. Sajad tervishoiuasutused ja tuhanded tervishoiutöötajad pingutavad iga päev selle nimel, et vaktsineerimisega Eesti inimestele Covid-19 haiguse eest kaitset pakkuda,» ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. «Meie eesmärk on kaitsta aprilli lõpuks enamikus maakondades vähemalt 70 protsenti üle 70-aastastest inimestest. Praeguste tarnegraafikute alusel saame kevade lõpus järk-järgult alustada ka laiema elanikkonna vaktsineerimisega. Lähinädalatel keskendume aga eeskätt Covid-19 haigusest enim ohustatud vanemaealiste kaitsesüstimisele.»

Vähemalt ühe doosiga on praeguseks vaktsineeritud kokku 259 061 inimest, neist 74 774 on vaktsineerimiskuur lõpetatud. Nädala jooksul on seni tehtud 38 369 kaitsesüsti.

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) andmetel on Euroopa Liidus keskmiselt praeguseks vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 16,5 protsenti täiskasvanud elanikkonnast. Eestis on täiskasvanud elanikkonnast vaktsineeritud 24 protsenti. Eesti on Covid-19 vaktsineerimiste arvult elanike kohta Euroopa Liidus Malta ja Ungari järel kolmandal kohal.

Vaktsineerimisega hõlmatus on kõige kõrgem üle 70-aastaste seas, kellest on vähemalt ühe doosiga kaitstud enam kui pooled üle Eesti.

Hiiumaal on 80+ vanuserühmas vaktsineerimisega hõlmatus 74 protsenti ja 70-79 vanuserühmas 81 protsenti, Saaremaal 80+ vanuserühmas 73 protsenti ja 70-79 vanuserühmas 71 protsenti, Raplamaal 80+ vanuserühmas 68 protsenti ja 70-79 vanuserühmas 64 protsenti, Lääne maakonnas mõlemas vanuserühmas 67 protsenti, Järvamaal on 80+ vanuserühmas hõlmatus 64 protsenti ja 70-79 vanuserühmas 55 protsenti, Tartumaal on kõigi üle 70-aastaste hõlmatus 60 protsenti. Keskmisest madalam on vanemaealiste hõlmatus Ida-Virumaal – üle 80-aastaste seas 23 protsenti ja 70-79 vanuserühmas 32 protsenti ning Valgamaal, kus üle 80-aastastest on hõlmatud 44 protsenti ja 70-79 vanuserühmas 37 protsenti. Maakonna ja valla tasandil on võimalik jälgida vaktsineerimisega edenemist vanusegruppide lõikes  terviseameti koroonaviiruse andmestikus.

Vaktsineerimisi on praeguseks teinud kokku 506 tervishoiuasutust, sh 413 perearstikeskust. Kõigist vaktsineerimistest 60 prostsenti on tehtud perearstikeskuste, 27 protsenti haiglate, 7 protsenti eriarstiabiosutajate ning 4 protsenti õendusabiteenuse pakkujate poolt.

Riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon uuendas 5. aprillil AstraZeneca COVID-19 vaktsiini kasutamise soovitusi. Komisjon soovitab juba alustatud AstraZeneca vaktsiinikuurid kindlasti kokkulepitud ajal 2. doosiga lõpuni teha. Kuni uute andmete laekumiseni soovitab komisjon jätkuvalt alustada uusi AstraZeneca Covid-19 vaktsiiniga vaktsineerimisi 60+ vanuserühma kuuluvatel inimestel. Olemasolevate andmete alusel on AstraZeneca vaktsiin vanemaealistel kasutamiseks ohutu ja tõhus. Andmed erinevatest riikidest näitavad AstraZeneca vaktsiini väga kõrget efektiivsust vanemaealistel, kellel on ühtlasi esinenud oluliselt vähem vaktsiiniga seotud kõrvaltoimeid. Eakate vaktsineerimine on jätkuvalt prioriteetne, kuna neil on märksa suurem risk tõsiseks Covid-19 haigestumiseks.                                            

Sel nädalal jõudis Eestisse 26 910 doosi Pfizer/BioNTech vaktsiini Comirnaty. Eeloleval nädalal on Eestisse oodata 26 910 doosi Pfizer/BioNTech vaktsiini, 9 600 doosi Moderna vaktsiini ja 4 800 doosi AstraZeneca vaktsiini Vaxzevria.

Covid-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kelle nakatumisel võib Covid-19 haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada Covid-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.