Kuidas rääkida inimesega, kes on vaktsineerimise vastu?

Foto: Madis Veltman / Postimees

Olenemata sellest, et on palju inimesi, kes ennast vaktsineerida lasevad, on siiski ka neid, kes seda kindlasti teha ei soovi. Kuidas peaks pöörduma sellise hoiakuga inimese poole?

Lastearst dr Edith Bracho-Sanchez kuuleb lapsevanematelt pidevalt põhjusi, miks nad ei soovi oma lapsi vaktsineerida, kirjutab CNN Health. «See on põhjustatud erinevatest arusaamadest laste kasvatamise osas,» ütles Bracho-Sanchez. Naine ütleb peredele alati, et ei mõistaks kunagi vanemate üle kohut ega süüdistaks neid selles, et nad armastaks oma lapsi vähem, sest kardavad vaktsineerimist. 

Nüüd rakendab dr Edith Bracho-Sanchez oma kogemusi vaktsiinidest rääkimisel ka oma enda pereliikmetel, kes kõhklevad Covid-19 vaktsiini saamises. «Need on uued vaktsiinid ja sellega kaasneb hirm, mis on väga normaalne,» ütles ta. «Lisaks peame meeles pidama, et vaktsiinide kohta on levimas ka tohutult palju valeinformatsiooni.»

Märtsi lõpus avaldatud küsitluse kohaselt on avatus vaktsiinidele kasvamas. 74% ameeriklastest teatas, et nad on valmis saama Covid-19 vaktsiini või on selle juba saanud. Siiski väidavad umbes 26% ameeriklastest, et nad ei sooviks praegu vaktsiini saada. Umbes 23% vaktsiini saamise vastu olnud isikutest soovib küsitluse sõnul oodata ja veenduda, et see on ohutu.

Alusta normaalsest vestlusest, mitte rünnakule asumisest

«Esimene asi, mida ma ütleksin, on «Ma saan aru, et olete hirmunud ja uue olukorra pärast mures»,» sõnab Bracho-Sanchez. «Kui sa tõesti hoolid kellestki ja püüad aidata tal mõelda läbi midagi, mis võiks tema tervisele kasulik olla, siis ole lahke ja hoia hääletoon normaalsena. Kui sa karjud, siis mõjub see alandavana. Kui jagad liiga palju informatsiooni, siis pole ta nõus kuulama. Nii võib sideme inimesega kaotada ja see sulgeb ukse kõigiks tulevasteks vestlusteks,» lisab naine.

Ameerika meditsiiniliidu president dr Susan Bailey sõnul ütlevad inimesed, kes vaktsiini ei soovi tavapäraselt: «Noh, ma tahan natuke oodata ja vaadata, kuidas sellega läheb.»

«Noh, me oleme natuke oodanud ja kõik näeb endiselt suurepärane välja,» sõnab Bailey vastuseks.

Tee kindlaks, millest inimene puudust tunneb

Teiseks, tsiteerige teaduslikke andmeid. Covid-19 vaktsiinide andmed on olnud eriti tugevad. Kõrvaltoimed on äärmiselt haruldased ja näiteks Pfizeri ja Moderna toodetud vaktsiinid on näidanud võimet haigusi ennetada tublisti üle 90%.

Heaks strateegiaks on välja selgitada, mis seda inimest huvitab ja millest ta on pandeemia algusest saadik puudust tundnud. Kas tal puudub võimalus vanavanemaid külastada? Kas puuduvad üritused, kus ta varem käis? Vaktsineerimine tagab mitmel pool suuremad hüved. Need, kes on täielikult vaktsineeritud, võivad näiteks reisida.

Tuleks kindlaks teha, et kas inimene on aru saanud, et kiireim viis, kuidas me kõik saame tagasi nende asjade juurde, millest me puudust tunneme, on 70–80% elanikkonna vaktsineerimine.

Kõige aluseks on hoolivuse näitamine

Inimesed, kes on Covid-19 viiruse pikaajaliste sümptomitega läbi põdenud, on peale vaktsiini saamist hakanud end paremini tundma. Sellised lood on julgustuseks neile, kes on haigestunud, kuid ei soovi end vaktsineerida. Muidugi toimib igasugune kogemuste jagamine. Haigestumine võib olla palju traagilisem kui vaktsineerimine.

Vanematele inimestele võiks pakkuda võimalust viia neid vaktsineerima, sest vanurite eituse põhjuseks võib olla just raske logistiline juurdepääs vaktsineerimiskohale.

«Kui kellestki hoolite, siis peaksite teda aitama,» ütleb dr Edith Bracho-Sanchez. «Ütle «Teeme seda koos. Pärast vaktsineerimist valmistame koos imemaitsva õhtusöögi. Tähistame koos.» Ütle midagi sellist, mis näitab, et hoolid.»