AVASTUS ⟩ Teatud ravimid võivad pärssida Covid-19 antikehade teket

Koroonaviiruse vastu vaktsineerimine. Foto: Marko Saarm

Põletikuliste haiguste puhul nagu reumatoidartriit, hulgiskleroos ja haavandiline koliit kasutatavad immuunsüsteemi pärssivad ravimid võivad uute andmete kohaselt nõrgestada organismi reaktsiooni Pfizer/BioNTechi ja Moderna Covid-19 vaktsiinidele, kirjutab Reuters.

Eelmainitud haigustega täielikult vaktsineeritud 133 inimese antikehade tase oli umbes kolm korda madalam kui vaktsineeritud isikute võrdlusrühmas, kes immunosupressiivseid ravimeid ei võtnud, teatasid teadlased medRxiv'is enne teadustööle hinnangu saamist.

Enamik uuringus osalenud patsiente «suutsid vastata SARS-CoV-2 vaktsineerimisele antikehareaktsiooniga, mis on rahustav,» ütles uuringu kaasautor Alfred Kim Washingtoni ülikooli St. Louis meditsiinikoolist. Siiani pole selge, kas vähenenud antikehade tase kahandab kaitset nakkuse ees, tõdes Kim.

Eriti puudutab teaduri sõnul vaktsineerimise järgselt tavapärasest 10 korda madalamaks kujunev antikehade tase patsiente, kes kasutavad regulaarselt selliseid steroide nagu prednisoon ja metüülprednisoloon; 36 korda madalamat taset täheldati B-immuunrakke vähendavate ravimitega, sealhulgas Roche'i Rituxan (rituksimab) ja Ocrevus (okrelizumab).

Antikehade taseme langus oli tagasihoidlikum TNF inhibiitoritena tuntud klassi laialt kasutatavate reumatoidartriidi ravimite puhul nagu Abbvie Humira (adalimumab) ja Amgeni Enbrel (etanertsept); antimetaboliidid nagu metotreksaat ja sulfasalasiin; JAK inhibiitorid nagu Pfizer Xeljanz (tofatsitiniib), soolespetsiifilised ained nagu Takeda Pharmaceutical`i Entyvio (vedolizumab) ja IL-12/23 inhibiitorid, sealhulgas Johnson & Johnsoni Stelara (ustekinumab).