TÜ professor avaldab, kas tõenäolisem on saada välgutabamus või vaktsineerimise järel tromb

Kai Kisand, TÜ rakulise immunoloogia professor Foto: Erakogu

Kuigi Vaxzevria (AstraZeneca) vaktsiini manustatakse praeguste otsuste järgi kindlale vanusegrupile, on sihtrühmaväliseid inimesi, kes tahaksid end selle vaktsiiniga Covid-19 haigestumise vastu kaitsta. Tartu Ülikooli rakulise immunoloogia professor Kai Kisand arutleb tagamaade üle. 

Vaxzevria (AstraZeneca) vaktsiinil on leitud üliharuldane kõrvaltoime, mis avaldub eelkõige alla 55-aastastel VIPIT-nimelise sündroomina. Seepärast on paljud riigid pidanud vajalikuks, vähemalt ajutiselt, seada vaktsiinile alumine vanusepiirang. See on vajalik, et arstid jõuaksid vajaliku teabe ja ravijuhised läbi töötada. Arvestades seda, et eakaid tuleb vaktsineerida eelisjärjekorras, on vanusepiiri seadmine õigustatud. Mis saab aga siis, kui vaktsiinidoose jääb üle?

Alla 30-aastastel on riski ja kasu suhe Vaxzevria (AstraZeneca) puhul mitte sugugi nii ilmselge, kui vaadata suremust. Kuna Pfizeri ning Moderna vaktsiinil pole haruldasi kõrvalnähte leitud, siis võiks kasutada neid vaktsiine just noorematel. Sellest hoolimata sooviksid paljud noored vaktsineerida end Vaxzevria (AstraZeneca) vaktsiiniga järgmistel kaalutlustel:

1. Nad suudavad aduda, et tõenäosus saada tromb peale Vaxzevria (AstraZeneca) vaktsiini on ainult veidi suurem, kui saada aasta jooksul välgutabamus. Nad mõistavad, et kui sümptomitele tähelepanu pöörata, siis saab ruttu vajalikku ravi.

2. mRNA-põhised vaktsiinid on kallimad ja nende doose on vähem saada.

3. Nad soovivad aidata ühiskonda kiiremini normaalsesse olukorda tagasi. Kuigi vaktsiin ei väldi nakatumist ja vaktsineeritu võib olla ka nakkusallikaks, eritab ta viirust siiski vähem. See vähendab nakatumiskordajat ja pandeemia sumbub, kui ei unustata rakendada ka teisi meetmeid.

4. Kuigi suremuse risk koroonaviiruse tagajärjel on noortel pea olematu, ei ole võimatu saada siiski mitmeid nädalaid kestev haigus ning kuid kestev järelkannatus. Ka maitsemeele kadu mitmeks kuuks võib elukvaliteeti halvendada tunduvalt.

5. Ka noortel esineb tervisemuresid, mille ravimine on pandeemia tõttu edasi lükatud. Aidates seljatada pandeemia, saavad need inimesed rutem abi.

6. Soov aidata nõrgemaid. Meie hulgas on inimesi, kes on immuunpuudulikud oma põhihaiguse ravi tõttu (vähk, autoimmuunsed haigused) või geneetilise defekti tõttu. Populatsiooniimmuunsus kaitseb neid.

7. Soov kaitsta oma lapsi multisüsteemse põletikulise haiguse eest. Kuigi lapsed põevad Covid-19 suhteliselt kergelt, tekib kahjuks mõnel lapsel selline raske, pikemat haiglaravi vajav seisund. Kui viirus levib laialdasemalt, on selliseid juhtumeid laste hulgas rohkem. 

8. Rasedatel kulgeb Covid-19 raskemini. Vaktsiini soovivad saada noored naised juba enne rasestumist, et vältida probleeme raseduse ja sünnituse ajal.

9. Soov panna pidurit uute viiruse variantide tekkele: viirus muteerub seda paremini, mida kauem ta organismis paljuneda saab.

Koroonaviiruse vastane vaktsineerimine on vabatahtlik. Kõige olulisem on, et vaktsineerimisega seotud otsus on tehtud teadlikult ja põhjendatult.