/nginx/o/2023/12/21/15794379t1h1ff8.jpg)
/nginx/o/2021/04/16/13732251t1hee6d.jpg)
Möödunud aastal loovutas verd 29 927 inimest, mis on varasema aastaga võrreldes 600 võrra ehk kaks protsenti vähem. Negatiivset mõju avaldas ka koroonapandeemia, mille tõttu toimus varasemast vähem doonoripäevi.
Pandeemia avaldas veredoonorlusele negatiivset mõju
Veredoonorite arv on olnud languses viimasel seitsmel aastal, kuid kolmel viimasel aastal on vähenemine olnud veidi väiksem. «On rõõm tõdeda, et vaatamata erinevatele koroonapandeemia ajal kehtivatele piirangutele on siiski enamik doonoreid ikka verd annetama tulnud,» ütles TAI tervisestatistika analüütik Ingrid Valdmaa.
Kahe aastaga vähenes doonorite arv kahe protsendi võrra. Üle 45-aastaste doonorite arv vähenes aastaga kolm protsenti, nooremaid doonoreid oli kaks protsenti vähem. Kui naiste arv doonorite seas kahanes vaid protsendi jagu, siis meesdoonorite puhul langes see võrreldes 2019. aastaga kolm protsenti, vahendati pressiteates.
Kui üle-eelmisel aastal oli vereloovutuskordi 53 445, siis eelmisel aastal oli kokku 52 282 vereloovutuskorda. Üks doonor loovutas aastas verd keskmiselt 1,7 korda (korraga loovutatakse 450 ml verd - toim) ning see näitaja on sarnane varasemate aastatega, kuigi 2019. aastal jõuti ka 1,8 loovutuseni doonori kohta.
/nginx/o/2021/04/16/13732228t1hda88.png)
Koroonapandeemia tõttu said verekeskused üle Eesti korraldada ka vähem doonoripäevi. Eelmisel aastal oli selliseid üritusi kokku 489, aasta varem 620. Kõigist verevarudest 35 protsenti koguti eelmisel aastal väljasõitudelt doonoripäevadele, samas 2019. aastal oli see 40.
«Doonoriks sobivate inimeste arv on samuti vähenenud. Seda toob välja statistika doonoriks saada soovinud, kuid siiski mittesobinud inimeste kohta,» sõnas Valdmaa. Möödunud aastal jäeti doonoriks soovija 7824 korral veredoonorlusest ajutiselt või alaliselt kõrvale. 2019. aastaga võrreldes on see kasvanud üheksa protsenti. Iga kord kui inimene verd andma tuleb, hinnatakse tema doonoriks sobivust, et tagada nii doonori kui doonorivere saajate ehk patsientide ohutus.
«Vereloovutamisel on omad piirangud. TAI statistika toob need välja suuremate rühmadena. Selle järgi on enim tõusnud mittemeditsiinilistel põhjustel ja mõningal määral ka verega edasikanduvate nakkushaigustekitajate olemasolu tõttu veredoonorlusest kõrvale jäämiste hulk,» tõi Valdmaa välja.
/nginx/o/2021/04/16/13732247t1h9842.png)
Välja toodi veel, et ka Covid-19 läbipõdenud või selle vastu vaktsineeritud hea tervisega inimesed on jätkuvalt doonoriks oodatud. Täpsem info Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Pärnu Haigla või Ida-Viru Keskhaigla verekeskuste veebilehtedel ning Facebooki lehel Doonorid ja Sõbrad.
Kogutud ja kontrollitud doonorverest valmistatud verekomponente kasutatakse rasketel operatsioonidel või sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ja mitmete teiste haiguste puhul. Möödunud aastal kasutati verekomponente Eesti haiglates üle 15 000 patsiendi ravis, kellest kolm protsenti olid kuni 14-aastased.
TAI koondatud statistika doonorluseks mittesobivuse põhjuste kohta leiab TAI tervisestatistika andmebaasist. Täieliku nimekirja piirangutest leiab verekeskuse veebilehelt.