Kiik jagab vaktsineerimisprotsessi kaheks, pookimisplaan sellest ei muutu

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik. Foto: Sander Ilvest

Sotsiaalministeerium võtab Eesti üldelanikkonna suureks vaktsineerimiseks tööle projektijuhi, kes saab omakorda ministeeriumist töörühma kaasa. Teine osa tegeleb aga Euroopa Liidu vaktsineerimise läbirääkimistega. Ministri sõnul vaktsineerimisprotsessis midagi kardinaalselt ei muutu.

Tervise ja tööminister Tanel Kiige (Keskerakond) sõnul jagab riik senise Covid-19 vaktsineerimise juhtrühma kaheks töörühmaks, neist esimene hakkab tegelema pikaajalise koroonaviiruse vastase vaktsineerimise strateegia loomisega ja teine vaktsineerimise operatiivse korraldamisega eelolevatel kuudel.

Vaktsineerimise projektijuht hakkab vedama operatiivse vaktsineerimise töörühma, kuna lähikuudel kasvavad Eestisse jõudvad vaktsiinitarned kordades. Töörühm tegeleb elanikkonna vaktsineerimise korraldamisega maikuust augustini. Muu hulgas peab töörühm tagama tervishoiuasutuste, riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste sujuva koostöö vaktsineerimise läbiviimiseks.

Vaktsineerimise pikaajalise planeerimise töörühm peab läbirääkimisi Euroopa Liiduga, uuendab Covid-19 vaktsineerimise plaani, korraldab vaktsineerimise rahastamist ning tegeleb ravimiohutuse küsimuste ja digilahenduste arendamisega.

Mõlemasse töörühma kuuluvad nii sotsiaalministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisala asutuste kui tervishoiuasutuste esindajad.

«Covid-19 vaktsineerimine on äärmiselt mahukas ja laiapõhjaline väljakutse, mida pole sisuliselt võimalik täies mahus kellelegi edasi delegeerida. Laiema elanikkonna vaktsineerimise koordineerimiseks on aga mõistlik eraldi projektijuht kaasata, kuna mahud kasvavad lähiajal oluliselt. Seni on kõik osapooled panustanud oma põhitöö raames,» ütles Kiik.

Ministri sõnul pole tegemist senise vaktsineerimise korralduse kardinaalse muutmisega, vaid osapoolte rollide ja tööjaotuse täpsustamisega.

Europarlamendi saadik Urmas Paet (Reformierakond) ütles, et tegemist on klassikalise kriisijuhtimisega, milles on oma valdkonnad ja etapid.

«See, et vaktsineerimine tuleb ning selle järele on suur nõudlus, oli teada eelmise aasta keskpaigast. Seega oli piisavalt aega teha plaane ja stsenaariume ning vajadusel määrata valdkonnajuhte. Seega, jah, konkreetseid valdkonnajuhte oleks saanud paika panna varem. Võimalik, et see oleks aidanud kaasa mõne segaduse vähendamisele protsessi käigus. Samas on Eesti Euroopa Liidu riikide seas praegu vaktsineerimisel suhtarvu järgi neljandal kohal, mis pole siiski halb tulemus,» ütles Paet.